Sügisastrid - võitlus hallitusega

 Olen usinalt otsinud asterid, mis ei laieneks liiga kiiresti, jõuaksid ikka õitsema ning kõige tähtsam - oleksid hallitusevabad. Muidugi tean ka hallituse vastu võitlemise võtteid. Kõigepealt istutada õigesse kohta lagedale, parajalt kasta, tuhaga poputada ning lõpuks ka keemiliste vahenditega abistada. Aga ma ei taha! Tikritega on pärast üleminekut jahukaste kindlatele sortidele täielik rahu majas,Väga mugav! Nõnda ma olen proovinud läbi terve rea erinevaid astreid. Nad on pealegi samaaegsed krüsanteeemidega kes ei vaja üldiselt  mingit jahukastetõrjet. Siiski, sinakad ja lillakad toonid krüsanteemide hulgas täiesti puuduvad, päris ilma astriteta ikka ei saa. Pealegi on astrid kordades kindlamad talvitujad kui krüsanteemid. Olen kasvatanud madalat astrit, sinist ja roosat (aseter dumosus) Nad on peaaegu head, aga praeguseks olen ka neist loobunud. Siis on terve hulk ilusate õitega kuid kehva lehestikuga. Neist ka olen loobunud. Mis siis mul praeguseks alles on?

Kõige esimeseks võiks nimetada varast lillat astrit. Selle sain Sirjelt; kust tema sai ja mis ta nimi on, see on teadmata. See  on tõesti aster, mis alustab varakult, õitseb rikkalikult ja ei võta haigust üleüldse külge. 

Esimesel pildil ta on septembri algupoolel, poolkõrge või noh, normaalne.

Tema kõrval näitab alguses nõrgalt, siis aga järjest rohkem värvi hilisem "Lady in blue" - üsnagi jahukastekindel sort.

Siin oktoobri pildil seevastu on varane aster juba väsinud aga "Lady"  lahtiste õitega. Mõlemad peavad jääma. 

Valgetest on aeda püsima jäänud kahest eelmisest pisut kõrgem, ent nimetuse järgi aster dumasus "Aramis white". Hilisem, õiterohke ja talutavalt jahukaste vastane. Tema jääb.

Mulle on Türil müüdud küll "Aramis roosa" aga aru ma ei saa, kas seda nime kannab üks madal seni õitetu aster või on selle nime all mulle sokutatud mingi vägagi keskmiselt jahukasteõrn tumelilla kõrgepoolne, mis praegu alustab. Siltide kadumise võib julgelt lindude kaela ajada. Selle tumelilla kohta ma ei ole veel otsust langetanud.

Nüüd siis vaataks hoopis teist liiki astereid, ehk nende hulgas on midagi head. Tõepoolest, pildil paremal on üpris õiterohke lilla kibe aster (Galatella sedifolia) . Ta õitseb septembris, on üsna püstine ja jahukastekindel. Aga ta ei meeldi ikkagi mulle eriti, on kuidagi närb ja vajab toetsamist, sest kukub kergesti ümber.

Aga temast vasakul kasvab umbes 60 cm kõrgune päsmasastri sort  - valge ja täiesti jahukastekindel. "Starshine". Plussiks veel varane õitsemisalgus ja pikk õitseaeg. Miinuseks - kiire laienemine. Järgmisel pildil ta üksi. Praegu on veel täisti ilus, kuid alustas juba ammu.Peab ikka jääma oma heade omaduste tõttu.

Siis on praegu veel aia servas mingi  roosa - ka väga kiire laienemisega ning suhteliselt jahukasteõrn  sort, mis kipub minema likvideerimisele, kuigi on madal ja jõuab igatahes õitsema. See, et ta pildilt valge tundub, on puha vale.

Siinkohal ma pean kordama eelmise postituse pilti roosapoolse kõrge astriga, mille heaks omaduseks on püstipüsivus ja õiterohkus, samuti täielik jahukaste vastuvõtmatus, See on väga kõrge aster, kahju et mul rohkem ruumi ei ole, sarnaseid on olemas ka siniseid ja valgeid. Puha jahukastekindlad.

Olen läbi proovinud ka kanarbikulehise astri "Snow flurri" - liiga hiline. Sama võib öelda ka vitsastrite kohta. Astrite sarnased juba suvel alustavad lilled aga mulle ei meeldi.Nad ei tunne end ka minu juures eriti hästi.

Lõpuks üks värviline pilt viinapuu Hasanskii sladkii sügisesest lehevärvist