Sügisesed alpikannid

 Aiandusaaasta keerab kiiresti lehti talve poole. Krüsanteemidest on lahti vaid esimesed madalamad - valged ja kollased. Heleeniumid kullendavad, püsikastrid lillatavad, hilised kukeharjad ajavad end üha rohkem kohevile, madalamad on täies õies juba tükk aega. Roosiõisi on ka, aga vähe. Kui pilk liigub maa ligi, hakkavad silma naapoli alpikanni - Cyclamen hederifoliumi õied. Esialgu on nende lehti veel vähe näha. Näitakski korra, kes neist õitsevad ja arutaks kas edasi loota isekülvile või külvata. Olen küll nii kohapealt ostnud kui tellinud, kuid kuna alpikann ei laiene, sobib paljundamiseks ainult seemnekülv. Kõigi alpikannisortide seemned, mida meil on võimalik kasvatada, valmivad juulis. Peab hoidma silma peal, sest avanenud kuprast kaob enamik seemneid lihtsalt olematusse, näiteks sipelgate kõhtu. Isekülvi taimed tekivad mul küll väga väikeses raadiuses, suur osa neist pudeneb sinnasamase vana sibula peale. seega kogun suvel seemneid ja külvan, tavaliselt pudelisse, et püsiksid niisked ja oleksid ülesleitavad. Jätan pudeli õue, varjulisse kohta. Pisikesed hakkavad õitsema paari-kolme aasta pärast, kui rahulikult võtta. Tärkavad külvid kas kohe või järgmisel kevadel; isegi on juhus et tärkasid alles ülejärgmisel. Üldiselt võib neid tärkamisele järgneval aastal ka pikeerida, sest mul kipuvad külvid alati liiga tihedad olema. Kui pikeerida avanmaale, siis võivad linnud suvel noori sibulakesi nagu mingeid mammusid ära nokkida või saavad sibulakesed hukka nokaliste niiske mulla varumisel, eriti põuaga.

Mõlema järgneva pildi peal on näha noori isekülvi naapoli alpikanni lehekesi - nood on pisemad ja ümarad. Ja mina küll ei tea kas need on sellest või eelmisest aasast. Esimesel pildil minu külvatud ja istutatud, õige mitu aastat tagasi. Teisel pildil on isekülv minu esimese alpikanni ümbruses. Selle mugul kasvas umbes 10 cm suuruseks ja siis ühel kevadel oli mädanenud.

Mul on kunagi ostetud valge ja tumeroosa ühes potis. Igal aastal õitseb rohkelt, teeb ka isekülvi, kuid osa noori hävib talvel. Nüüd pikeerisin mõned mullused ära sealt eemalt põõsa alt. Sealt ma ei ole külviks seemet võtnud, ei tea ka mitu neid nüüd juba on.Alpikannid on nimelt petlikud, sirutavad oma õievarsi ja lehevarsi üsna kaugele kesksest mugulast.

Nüüd uued eelmisest varakevadest. Siin on osa hõbelehtedega, osa õige tumepunaseid, osa heleroosasid ja osa veel mõtlevad. Teises reas on näha suvel pikeeritud Coumite väikeseid ümaraid lehti.

Naapoli alpikanne on veelgi aga eesmärgiks ei ole taimede loendus.

Praegu peaks veel õites olema Euroopa alpikann - Cylamen purpurascans- ja seda kogu suve. Aga suvi oli erandlik. Euroopa alpikannipõõsas oli suve jooksul täisesti lehtedest vaba. Seemnekupraid oli vastavalt eelmise aasta õitemisele rohkelt ja nad valmisid juulis. Kui seemnekuprad korisatud ja mõned vihmad sadanud, hakkas purpurascensil äkki kiire. Valmistas mõningal määral õisi aga kõige rohken ilusaid kirjusid lehti.

Näitan veel eelmisel aastal külvatud C. purpurascensi poegi pikeerituna eraldi potikestesse. Neid on kõige vähem saada, kuigi meie kliimas on ta ainuke , kes peaks hoidma suvi läbi lehti ja õitseaeg on ka varane ning väga pikk. Mul oli neid kaks tükki aga üks oli terve eelmise aasta lehtedeta pärast rohket õitsemist üle- eelmisel aastal. Äkki said pealsed teoroaks. Katsusin mulda, sibulamugul tundus kõva ja üsna suur, jätsin ootele. Nüüd aga ponnistab ta omale uusi lehti kasvatada, Väga edukalt see just ei lähe aga aega on.

Praegu ei ole C.coumid veel eriti alustanud oma lehede välja sirutamist. No tegelik õitseaeg on neil ju järgmisel kevadel, aga kui ilm lubab siis juba talvel. Need, mis Poolast tellitud on küll lehes ja näitavad pisut õisigi aga Poola on lõuna pool ja ei tea kuidas neid kasvatatakse.