Tuesday, October 18, 2011

Vormsil

Ma ei olnud seal kunagi varem käinud. Nädal tagasi, laupäeval oli pea kogu päeva suviselt päikseline ilm. Eriti kui pooletunnine rahesadu välja arvata. Reeda hommikuse ja õhtuse reisi vahepeale mahtusid  kõik kolm RMK matkarada. Poes ei käinud ja kõik muud turiste peibutavad suve-meelejahutuskohad olid järgmist hooaega ootamas. Kõigepealt suundusime Rumpo poolsaarele.
 Reet Swiby sadamas

 Paat üksi rannal, mootor peal ja aergi sealsamas. 

 Paarimeetrised vaateplatvormid Rumpo matkaraja ääres lubavad üle kadakate kiigata.

 Üleaia trepp, mille alt aed ära kadunud.

 Rumpo nina ümbert alates on poolsaarel tublisti kujundusraiet tehtud. Töö käis ka laupäeval.

Huitbergi paekühm asub saare keskosas keset metsa. Piltidega teabetahvlil olid üles loetud käpalised ja muud haruldused, mida paepragudest leida võib, kuid neid eriti villaseid taimerosette seal küll mainitud ei olnud. Ju nad siis on tavalised saareasukad.

Ilma õisikuta on küll raske midagi arvata, kuid äkki keegi tunneb. Ise ei oska muud pakkuda kui ehk mingi vägihein.  

;
 Metsa alune oli tihedalt täis lokkis-servadega seenenööpisid . Cantharellus aurora (Batsch) Kuyper. Kollakas kukeseen. Pool tunnikest noppimist ja mitu tundi töötlemist kodus. Väga maitsvad värskelt praetuna.
 Õnneks seeneussidele nad ei maitse, kuid mõned väikesed teod olid saama peal väljas küll. Päris jõumees ja tasakaalukunstnik peab olema, et sihukese tornmajaga seenevoltide vahel manööverdada. Selle teokese nimi on ka selgunud - sulgsuulane.
Ah et kolmas matkarada? Sinna pääsemiseks tuli väga porine-vesine ala läbida. Suurallika vahetus läheduses on küll laudtee, kuid allikajärvekeses hõljuvad vetikad joogivett kaasa varuma ei ahvatle. Rada jätkub täiesti roostunud sisejärve Prästviigi kaldale, kuhu ehitatud vaatlustornist suleliste sõbrad linnuliikluse tipptundidel mõndagi huvitavat näha peaksid saama. Pärastlõunal ei lennanud ega prääksunud kedagi.

No comments:

Post a Comment