Õistubakas - muretu külalill

Mahorkatubakas (Nicotiana rustica) koos järgneva töötlusega oli mul juba lapsepõlves läbikäidud etapp - olgugi, et vaid vaatlejana. Kollaste õitega mahorkatubakas on külmakindlam ning sisaldavat 9% nikotiini samas,  kui selle peenema sugulase, lillakate õitega Nicotiana tabacumi nikoiinisisaldus jääb alla 3 %. Taimekahjurite tõrjeks sobivat enim just mahorkatubaka tolm oma suure nikotiinisisalduse tõttu. Mäletan selle kollaste õite pisut imalmagusat lõhna ja kleepuvaid lehti. Hoolikalt traadile aetud tubakalehti kuivamas lakapeal, vändaga ringi aetavat tubaka ribadekslõikamise masinat, vanaisa piipu ja ka paberossitoppimise riistu. Tehnilised üksikasjad pakkusid küll huvi, kuid ise suitsu proovimise mõtet miskipärast ei tekkinud.

Eelmisel aastal proovisin kasvatada õistubakat. Et vähenõudlik, varjutaluv  ja lõhnav. Seemned külvasin aprilli lõpupäevil lavasse. Juulis  sai välja juuritud viimane jupp metsikut võsa aia äärst ning tekkinud vabale pinnale asustatud koos isekülvi petuuniatega mõned tubakataimed.

Tiivuline õistubakas Nicotiana alata "Sensation" 02. augustil

Augusti alguseks oli õitsemine juba mõnda aega kestnud.  Kirjelduse järgi olin valmis olnud selleks, et õied avanevad vaid pilves ilmaga või ainult õhtul, kuid ka päikeselistematel päevadel ei pannud nad oma õisi otsustavalt kinni. Pilvede armastus on tegelikult väga teretulnud, keskpäeva kaunitare jätkub vähemalt suvikute hulgas piisavalt.
Enne pikemale reisile suundumist sai mõned varred vaasi vette torgatud. Augusti lõpus tagasi tulles olid peenras kasvavad taimed moodustanud  kõrge sakris puhmiku. Vaasililled trepil jätkasid aga  üha uute õite avamist.  Arvestades seda, et ma äraõitsenud õisi ei kõrvaldanud ega taimi mingil kombel ei toestanud, võis ka peenras avaneva üldpildiga rahule jääda. Sügise edenedes oli õistubakas üks viimaseid külmale ja niiskusele vastupanijaid suvikute hulgas.

04. septembril, õisi sirutub igas suunas, osaliselt segunenud petuuniatega

12. novembril - naabrid juba käibelt kõrvaldatud.

Kõigile uutele tubakakasvatajatele head tubaka-aastat. Põhimõtteliselt pidid ka lilltubaka lehed sobima sihipäraseks kasutamiseks, mida mõnel pool ka praktiseeritavat. Ka valmistatavat Nicotiana alata baasil ekstrakti suitsetamisest võõrutamise hõlbustamiseks. Nicotiana alata lõhn meenutab mõneti jasmiini ning on andnud põhjust taime nimetamiseks ka jasmiintubakaks. Minu tiivulise õistubaka magus lõhn jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Eks midagi peab ohverdama dekoratiivsemate õite ja päevase õilmitsemise eest. Loomulikult võtsin ka seemneid ja muidugi ei ole mul neid kuhugi panna. Lisaks pidavat sel taimel olema kalduvus ka isekülviks.

P.S.
Kaaren. Mu telefoni mark on LG -E510, kaamera 5.0 Mpix. Ostetud sel hetkel kui eelmine teenistusest loobus ja antud mark oli sooduspakkumisel. Kasutusel enamasti faktipiltide tarvis, vahel sobivates tingimustes õnnestub mõni võte paremini. Selle poolest küll hea, et on võimeline näiteks A4 lehe loetavalt jäädvustma. Teine pildimasin on hetkel reisidigikas Lumix, mille objektiivi katvalt klaasilt pühkimata udulaik või näpujäljed eriti hästi esile tulevad pärastisel piltide üle vaatamisel. Pildistab ka vee all. Pilditamise teoorias on mul kogu arenguruum vaba.

Haavaemanda tänasest, 7. märtsi postitusest oli mul rõõm leida  nime oma salapärasele lilla-valgete õitega lõunamaa põõsale - tegu on brunfelsiaga.
vt ka mu  uusaasta postituse lõpust