Ancilla, üks ilusamaid Kaufmanni tulpidest
Eile sai möödasõidul ka Hansaplantist läbi põigatud. Seemnestendidel kirendas päris rikkalik valik. Sibulariiulist vaatasin liiliaid. Vähemalt Aasia omad olid heas seisus, kui poe valik rahuldab. Koju tuli topeltroosa Spring Pink. Valge Annamarie on ühekordsetest pea nädal kauem õies püsinud, sellepärast ekstra huvi täidisõielisi juurde hankida. Saadaval on ka juba päris mitmeid topelt orientaale. Juhtusin lugema internetist kirjutist tulpide sordiaretuse kohta Hollandis, kus kirjeldati erinevaid aretusvõtteid ja mitu aastat minimaalselt uue sordini läheb.Lõppkokkuvõttes nenditi, et uusi liiliaid saab umbes poole kiiremini ja seetõttu on mõnedki endised tulbiaretajad liiliatele üle läinud.
Maitsetaime pistikute laualt leidsin kolm piparmünti. Uued mustad mündid (Mentha × piperita f. rubescens) kannavad nime Chocolate ja Citaro ning rohemündi (Mentha spicata) sordinimi on on Marona. Peenral või õigemini ämbrites kasvavad juba enne tavaline piparmünt (Mentha piperita) , kreftine (must münt?) ja õunmünt (Mentha suaveolens).
Järgmised kaks pilti on hoiatuseks minusugustele kergeusklikele, kes maitsetaimepistikute laua ees seistes arvavad, et seal on kõik püsikud rivis. Esimesel pildil oleva taime kohta oli küll juba Hiline kommenteerinud millega tegu, kuid ega nimi ilma pildita meelde polnud jäänud. Ilus jah ja toredad põletust raviva tarretisega täidetud murulaugulehed ning kenad kollased õied oodata, kuid mul ei ole üldse toalilledele ruumi. Sügisel tuleb neil komposti kolida, kui keegi teine hüljatutele peavarju ei juhtu pakkuma.
Bulbine frutescens medicum ehk kriimurohi, nagu Hiline seda nimetas.
Lippia dulcis (Phyla dulcis) Colada - magus bronhiidileevendaja Mehhikost
Lippia lehed sarnanevad äravahetamiseni piparmündiga, kuid tegu on külmaõrna taimega. Lehed on väga magusad (proovisin), kuid suure kamprisisalduse tõttu on soovitav vaid mõõdukas tarvitamine. Suhu jäi kalmust meenutav järelmaitse, mõni pidavat lisamaitset tajuma kibedana. Mehhiko köögis on tal oma kindel koht. Paljuneb ülikergesti igast jupikesest ning tema sugulane Phyla nodiflora on Lõuna-Ameerika mandri soojemates osades tõeline probleemitekitaja veesüsteemide kallastel. Teda istutati sinna massiliseselt kui arvatavat pinnasekinnitajat, kuid ilmnenud on hoopis taime kaldakamarat lõhkuv ning vette varistav omadus. Phyla nodiflorat on soovitatud ka põuastel aladel muru asendajana, kuid just kuival pinnasel lippia "murus" ühelgi teisel taimel kohta ei ole ning lahtisaamine temast on praktiliselt võimatu. Samasugune nuhtlus kui meie murudes niitjas mailane.
Tsiil vaata, kas sa oma metsavahele selliseid igavaid priimulaid soovid. Kasvavad täisvalguses või varjulisemas kohas ühtviisi hästi.
Tavaline madal priimula, kiire paljuneja ja tubli õitseja. Koloonia esimene mätas kingitus tuttavalt ja edasi jagatud juba päris mitmele poole. Tegelikkuses on roosast priimulast tumedam ja lillakasroosam.
Siin esiplaanil roosa priimula paar aastat pärast ühe taimekese soetamist. Tegelikkuses veelgi erkroosam. Oleks võinud rohkemgi jagada, kuid ruumi pole. Taga vasakul hallikate lehekodarikega on pääsusilmad ehk jaanikannid, mis on küll lühiealised, kuid minu peenral neile on meeldinud ja nad on teinud ka isekülvi. Omalt poolt olen neile peoga tuhka ja lubjapuru poetanud männiokaste mõju leevendamiseks.
Sellised aiakäärid said ostetud eelmisel aastal ning jämedavõitu okste läbihammustamiseks on nad olnud asendamatud. Näiteks võsa ümbertöötamisel taimede tugikeppideks.Kui ühe korraga ei lõika läbi, siis oks ei pudene terade vahelt välja ning teise ampsuga on võimalus töö lõpule viia.
Ei meeldi mulle see kellakeeramine kohe mitte, aga valgema õhtu vastu pole midagi. Meeldib priimulaplats, nii on nad tõesti ilusad.
ReplyDeleteLumekuppudega oli mul sama jama ja täpselt samuti õitsevad vaid taimevahetusest saadud, teistest pole jälgegi. Ilmselt poes on nad ikka liiga vanad.
Lille komposti visata ei ole vaja. Kui talle tõesti soovijat ei ole, võib ta minu köögiaknal omale sügisel uue kodu saada
Mulle ei sobi samuti see kella kruttimine, hea vähemalt, et nüüd saan elada nii nagu mulle meeldib.
ReplyDeleteJa veel on hea, et enamus soojemate piirkondade taimi, ka kahjureid ja haigusetekitajaid meil veel ei talvitu. Nii mõnedki neist võivad muutuda päris jubedateks asukateks, kes hakkavad kohalikke välja tõrjuma või muudmoodi loodust reostama, neid katsetusi on meiegi mail juba piisavalt tehtud. Kõige õnnetum on see, et neist nagu igasugu agressoritest juba nii kergelt lahti ei saa.
Suure hooga unustasin kirjutada, et lumekupud armastavad kasvada kolooniatena, millegipärast hukkuvad nad ühekaupa üksteisest kaugele istutades. Mõne aasta kasvanud, annavad nad ka kenasti isekülvi
ReplyDeleteAitäh Muhedik lumekuppude nõuande eest. Ma ikka loodan, et ehk kodunevad tasapisi, hoolimata väikesest stardikogusest.
ReplyDeleteKõik on ilus, eriti kevadel. Suvel juba harjub värvimänguga.
ReplyDelete