Eesti kagunurk! Siit loodenukast parajasti nii kaugel, et ühepäevane retk end ei õigusta. Loodushuvilisele aga ahvatlevaid paiku ja radasid oi kui palju. Sel suvelõpul oli meil rõõm oma silmaga näha mitmeid kohti, mis nimetusena ammu tuttavad, kuid oma silmaga üle vaatamata. Kes ei oleks kuulnud Paganamaast. Neile, kes vahel RMK lehele piiluvad, on kindlasti silma jäänud ka Päikeseloojangu Matkamaja. Just selle majakese juurest algabki Meenikunno raba- ja metsarada. Majake ise asub kõrgel rabarinnal männimetsa all, vaatega lääne suunas. Silt teadetetahvlil annab teada, et võtmeraha on 58 eurot, majake mahutab 9 matkajat. Saab pliidil süüa teha ja kamina ääres end soojendada.
Otse maja juurest viib laudtee puhta veega laukajärvekese äärde, rabanõlv ise on augustis kaetud eriti kunstipärase põdrasambliku-kanarbikuvaibaga. Läheduses leidub ka pohli, mustikaid, sinikaid, kukemarju ning seeni.
Ülal rabaraja algusest tagasivaade Päikeseloojangu majakese suunas:
Raba taimestik ei ole väga liigirikas, kodumaiste põhiliikide ülevaade mahub ka väiksemasse "kunstrabasse" aiahullude tiigiservas. Kujundusvõtteid võib spikerdada loodusest endast.
Ülal soovõha kallalehahed, allpool poolvalminud jõhvikad turbasambliku padjal, garneeringuks tärkavad porsavõrsed ja tagapool küüvitsa kitsalehelised võrsetipud.
Sitked sooheinad kasvavad eriti hästi vesisemates kohtades, rabaserva lähistel on meiemaise rodo - sookailu elupik. Mõni vapram haavapuukegi on juba kohal pakkumas pisut erksamat sügisvärvi.
Teisel kaldal tõuseb kilpjalgadega ääristatud trepp läbi männinoorendiku vaatetorni juurde..
Väike üllatus kõrgel õhus männitüvede vahel. Tornist paistab tagasivaade tuldud rajale. Taamal sinetab lähtekoha metsaviirg.
Lõunaplats jääb meist seekord kasutamata, tagasitee suundub üle sillakese vasakule.
See sinka vonka tagasirada on alles üsna hiljuti tähistatud, varem oli valida vaid, kas täiesti sirge metsasihi või juba käidud laudtee vahel. Päris suurte sadude järel siiski võivad mõnes mudakohas jalad märjaks saada.
Rohkem igihaljast ilu metsa-aedadesse! Miks mul ei ole veel ühtki kollajuppi?
Sobivad ometi hästi pohlavartega või katavad põnevalt sõnajalgade ümbrust.
Rada on hoolikalt tähistatud ja infotahvlitega varustatud. Väga hea, sest muidu äkki ei märkakaski seenejahis pisut kõrvale jäävat hiidpahka kasetüvel või ei teaks arvata, et üks üsna tavalisena näiv veeauk on koht, kust osa rabavett maasügavusse voolab. Sipelgariik raja lõpuosas tähelepanuta jääda ei saa. Pruune tornmajakesi on üsna tihedalt, üks kõrgem kui teine. Mastaabimärkija keeldus objektile lähemale astumast ja nii tundub kuhik tegelikkusest ehk pisut madalam.
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1379
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387
http://www.matkajuht.ee/et/meenikunno-matkarada/
Otse maja juurest viib laudtee puhta veega laukajärvekese äärde, rabanõlv ise on augustis kaetud eriti kunstipärase põdrasambliku-kanarbikuvaibaga. Läheduses leidub ka pohli, mustikaid, sinikaid, kukemarju ning seeni.
Ülal rabaraja algusest tagasivaade Päikeseloojangu majakese suunas:
Raba taimestik ei ole väga liigirikas, kodumaiste põhiliikide ülevaade mahub ka väiksemasse "kunstrabasse" aiahullude tiigiservas. Kujundusvõtteid võib spikerdada loodusest endast.
Ülal soovõha kallalehahed, allpool poolvalminud jõhvikad turbasambliku padjal, garneeringuks tärkavad porsavõrsed ja tagapool küüvitsa kitsalehelised võrsetipud.
Sitked sooheinad kasvavad eriti hästi vesisemates kohtades, rabaserva lähistel on meiemaise rodo - sookailu elupik. Mõni vapram haavapuukegi on juba kohal pakkumas pisut erksamat sügisvärvi.
Teisel kaldal tõuseb kilpjalgadega ääristatud trepp läbi männinoorendiku vaatetorni juurde..
Lõunaplats jääb meist seekord kasutamata, tagasitee suundub üle sillakese vasakule.
See sinka vonka tagasirada on alles üsna hiljuti tähistatud, varem oli valida vaid, kas täiesti sirge metsasihi või juba käidud laudtee vahel. Päris suurte sadude järel siiski võivad mõnes mudakohas jalad märjaks saada.
Rohkem igihaljast ilu metsa-aedadesse! Miks mul ei ole veel ühtki kollajuppi?
Sobivad ometi hästi pohlavartega või katavad põnevalt sõnajalgade ümbrust.
Üks toredamaid matkaradu, igati soovitatav külastada!
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1379
http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387
http://www.matkajuht.ee/et/meenikunno-matkarada/
Aitüma soovituse eest ja tore, et talve südames soojema aja lugusid lugeda on.
ReplyDeleteMulle tundub viimaseid postitusi vaadates, et miskipärast just tuisus otsitakse välja need kõige põnevamad suvematkad :)Sa oled küll palju rännanud, aga sellele pole vist küll maailmas vastast
ReplyDeleteVõtan järgmise suve kavasse.:) Porssa oli huvitav näha, reaalis pole kahjuks kohanud.
ReplyDeleteMinul käidud! Olime õega Värska sanatooriumis ja tegime selle matka ära.Muuseas, me eksisime ära kui maanteele jõudsime, autot polnud. Õnneks märkasime minnes telefoni numbri stendilt võtta, nii saimegi selgust kus pool olime. See aga ei vähendanud seda vaimustust!
ReplyDeleteMeie pole ka veel sinna jõudnud, aga sa näita neid pilte veel kevade poole ja siis ajavad need kohe kindlasti pulsi üles. Neid matkaradu on nii lõunas kui ka mujal eestis ilusaid. Me ka plaanime ja plaanime, aga ära käija jõuame ainult mõnes üksikus kohas. Ma mitu aastat plaanin ka Toila parki minna ja no ei jää kuigi tee peale. Alati on nii kiire. Ja neid radu on tegelikult ka seal Pärna ümbruses. Eks me jõuame ka mingi aja pärast need läbi mütata nagu siin oleme Pirita ümbruses müttand. Ilusat talve algust, see pole enam ju kaugel.
ReplyDelete