Linna esinduspargis ja oma koduaias

12.august.
Sügissibulad Eurobulbist on peagi kõik laiali jagatud. Kevadsibulad saadetakse välja kunagi hiljem.

Oma aias pole paar nädalat muud teinud kui jõudumööda kriitilisemaid kohti kastnud. Eriti muidugi suurte pallidega hortensiaid. Kui külalistele kaasa võtmiseks taimi välja kaevasin, siis alles selgus kui hullult kuivanud maa on tegelikult. See puhmas, mis lausa veetünni kõrval seisis ja pidevalt veesahmakaid sai, tuli maast välja krõbisevkuiva juuretuustiga kogu sügavuses viiest sentimeetrist allpool; mis siis veel rääkida vähemsoodsa kasvukohaga taimedest. Imelised ellujääjad - loodetavasti. Korteri-inimestest võib täitsa aru saada. Vähemalt Tallinnas on juba omajagu paikasid, kus lilleilu ja eksootilisi taimi nautida saab ilma, et ise peaks hooldustöödega tegelema. Vaat panengi veel siia sissejuhatuseks paar vaadet Kadrioru luigetiigi ja lossiaia säravatest riiklikult pügatud ja kastetud mustripeenardest. Maksumaksjad, tundke uhkust!

Lossiaia peenarde üldvaade

Lähemalt

Enne kui hakkad endale sellist barokk-aeda rajama tutvu kalkulatsiooniga. " Lilleparterite servadesse on ääristavaks hekiks istutatud 73000 pukspuud ning täidetud 30000 suvelille ja 96 madalakasvulise roosiga. Samuti on parteritesse istutatud 47 kadakat."

Luigetiigi äärest meelõhnaline vöökirjapeenar põhiliselt rand-kivikilbikutest

Roosiaia juurde viiva tee äärne püsikupeenar - lihtne ja kena.

Järgnevas näide ühe kohviku püüdest värvirõõmu pakkuda. Kõik kenad lilled, aga silm tunneb, et isetegevuse maik man. Kuid olgu peale - suve värvide aeg on üürike ja las siis säravad nagu istutajale ilus tundus.

Teede korrastus oma maja ümber on hetkel peatunud seisus, kus osa, mis enne oli kaetud kividega on liivane, endine liivatee tagapool seevastu on saanud tellistest katte. Servapeenarde  laiused on muutunud. Aknaalune osa laienes ettepoole madalamatest tomatitest. Rooside kõrvalt kadus kurerehade kasvuala.

Petuuniad on  mitmeid aastaid olnud meil isekülvitaimed. Õnneks on neid kerge ümber istutada. 

Noortele viinamarjadele seltsiks istutatud kõrge uba on juba vallutanud ukseava kohal aastaringselt rippuva jõuluvalgustuse keti. Huvitav, kuidas ta teadis sinna suunduda.

Kevadisest teadmata värviga beebitaimede karbikesest on sooja suvega sirgunud  võimas krellroosa virk-liisu hekk. Vasakul paistvad isekülvi tubakalilled on seda sorti, mille õied on ka päevavalguses avatud. Lõhn seevastu üpris tagasihoidlik. Midagi antakse, midagi võetakse, kui aretatakse uusi sorte.

Erinevad liiliad on õitsenud kogu juuli ja jätku on veel tulemas. Piltidel paar uut.

"Friso"

Üllatavalt kena tiigerliilia Speciosum rubrum . Huvitav, kui ma nüüd telliks selle nimega liilia, kas siis saan tegelikult kauni liilia "Uchida" nagu  tellimuses tegelikult kirjas oli.

Ronitaimede ronimiskõrgus ei ole just kümneaastaku kõrgeim, kuid enamus neist on ikkagi päris tublid.

Õnnestunud ehituspoe ost "Polish Spirit". Esimene sats õienuppusid pisteti kinni mingite putukate poolt, kuid ta õitseb ikkagi. Vastupidav ja pika õitsemisajaga sort. Soovitan.

Nagu enamus mu elulõngadest, nii ka see säravroosa "Printsess Diana" on pärit Mahhovite kasvandusest. Kõik nende taimed on osutunud tublideks ning otse loomulikult vastab alati sort sildile.

Roniv mungalill on suvik. Kuivaga veidi niruvõitu üldvaade, kuid lähedalt päris huvitav.

Põuaga on isegi varjuala taimelehtede servad pruuniks tõmbunud.
 Keskel helendab Tiia kingitud brunnera variegata 

Meie siilikübaraid külastavad mummid päris agaralt.