Täiendus pühapäeval.
"Ootasin ja ootasin hommikul millal valgeks läheb ja siis äkki ta läkski valgeks - üleni valgeks"
(ülalt naabrinaise lausumine)
Nõnda siis ongi mõne tunni jooksul kiirtempos alla puistatud parajalt paks lumekiht. Hakkan kirjutama sorditavate piltidega tabeli juhendit, mis varsti on nähtav omaette lehel blogipeas.
Laupäevapost:
Kui korra juba lumi maas olnud, siis tõesti nagu varakevad. Seda enam, et oksaprahti oli pärast tormi maas rohkemgi kui mõnel kevadel. Tormiöö meie und ei häirinud, alles tänasel valgel hommikul sai tulemusi näha. Päris imelik, et lauake lebas kividel ja klaas täitsa terve. Sellega sai kähku korda.
Maja tagant oli langetatud strateegilised pesunööripuud. Üks lebas küljeli vabal kohal. Kukkudes oli ta ka teise puu viltu lükanud. Õnneks jäi too kandma kolmanda latva, muidu oleks maja nurgani ulatunud küll.
Kogenud puudelangetajal õnnestus kõik seegi kord. Kasutas altpoolt tükeldamise tehnikat. Esimene kord kahe meetri kõrguselt tüvi läbi, mispeale puu potsatas maapinnale sama nurga all nagu oli langenud - ladvaosa jäi ikka veel ülalt kandma. Operatsiooni korrati ning siis mahtus puu juba maapinnale langema - taas hästi täpselt kahe kõrvuti kasvava puu vahele.
Puidutööd majarahva ühiste jõududega said hämardumisajaks tehtud. Kõik juuritud ja tükeldatud ning virna laotud. Mina küll viilisin otsesest küttevarumisest kõrvale. Kasutasin juhust ja tassisin rohelisi männioksi oma lemmikute ümber ja muidu silmailuks. Kui oksi otsapidi kahutanud maasse toppisin, kujutasin ette, kuidas tubli Futu oma aias rohimisega tegeleb. Mina piirdusin küll vaid mõnede seni püsti püsinud püsikute maha lõikamisega.
Aias on kätte jõudnud okaspuude ja igihaljaste pilguvalitsemise aeg.
Rodonurga asukad püüavad suurema või väiksema eduga okaspuudeks ümber kehastuda. Üldpilt on siiski päris värske. Erinevalt pehmemate suureleheliste taimede märja pesu moodi väljanängemisest. Oh, ma pildistasin küll bergeeniapuhmast ja sõrmkübaralille lontlehvikuid - hoiatuseks et liiga hoogu ei läheks nende fännamisega. Siia aga mõned hetke tragimad.
Fortunei kikkapuu "Emerald n Gold". Teenimatult vähe tähelepanu saanud. Ilus iga ilmaga ja pole agressiivne laieneja. Tuleks võtta tõsiselt tema paljundamist, et ta oma haljastuspotensiaali paremini välja näidata saaks.
Lõpuks pildike mu lemmiku alpikanni talvisest elust. Saladuskatte all ütlen, et selle taime seemikud aknalaual lillepotis on hetkel täitsa elus, kuid enne kevadet ei julge nende lähedal kõvasti hingata ka mitte.
"Ootasin ja ootasin hommikul millal valgeks läheb ja siis äkki ta läkski valgeks - üleni valgeks"
(ülalt naabrinaise lausumine)
Nõnda siis ongi mõne tunni jooksul kiirtempos alla puistatud parajalt paks lumekiht. Hakkan kirjutama sorditavate piltidega tabeli juhendit, mis varsti on nähtav omaette lehel blogipeas.
Laupäevapost:
Kui korra juba lumi maas olnud, siis tõesti nagu varakevad. Seda enam, et oksaprahti oli pärast tormi maas rohkemgi kui mõnel kevadel. Tormiöö meie und ei häirinud, alles tänasel valgel hommikul sai tulemusi näha. Päris imelik, et lauake lebas kividel ja klaas täitsa terve. Sellega sai kähku korda.
Maja tagant oli langetatud strateegilised pesunööripuud. Üks lebas küljeli vabal kohal. Kukkudes oli ta ka teise puu viltu lükanud. Õnneks jäi too kandma kolmanda latva, muidu oleks maja nurgani ulatunud küll.
Kogenud puudelangetajal õnnestus kõik seegi kord. Kasutas altpoolt tükeldamise tehnikat. Esimene kord kahe meetri kõrguselt tüvi läbi, mispeale puu potsatas maapinnale sama nurga all nagu oli langenud - ladvaosa jäi ikka veel ülalt kandma. Operatsiooni korrati ning siis mahtus puu juba maapinnale langema - taas hästi täpselt kahe kõrvuti kasvava puu vahele.
Puidutööd majarahva ühiste jõududega said hämardumisajaks tehtud. Kõik juuritud ja tükeldatud ning virna laotud. Mina küll viilisin otsesest küttevarumisest kõrvale. Kasutasin juhust ja tassisin rohelisi männioksi oma lemmikute ümber ja muidu silmailuks. Kui oksi otsapidi kahutanud maasse toppisin, kujutasin ette, kuidas tubli Futu oma aias rohimisega tegeleb. Mina piirdusin küll vaid mõnede seni püsti püsinud püsikute maha lõikamisega.
Aias on kätte jõudnud okaspuude ja igihaljaste pilguvalitsemise aeg.
Rodonurga asukad püüavad suurema või väiksema eduga okaspuudeks ümber kehastuda. Üldpilt on siiski päris värske. Erinevalt pehmemate suureleheliste taimede märja pesu moodi väljanängemisest. Oh, ma pildistasin küll bergeeniapuhmast ja sõrmkübaralille lontlehvikuid - hoiatuseks et liiga hoogu ei läheks nende fännamisega. Siia aga mõned hetke tragimad.
Fortunei kikkapuu "Emerald n Gold". Teenimatult vähe tähelepanu saanud. Ilus iga ilmaga ja pole agressiivne laieneja. Tuleks võtta tõsiselt tema paljundamist, et ta oma haljastuspotensiaali paremini välja näidata saaks.
Lõpuks pildike mu lemmiku alpikanni talvisest elust. Saladuskatte all ütlen, et selle taime seemikud aknalaual lillepotis on hetkel täitsa elus, kuid enne kevadet ei julge nende lähedal kõvasti hingata ka mitte.
meie kandis kevadet ei tunneta, kena külmakraad rohima ei aja (loodan, et Futu sai rohimise läbi õnnelikuks) aga Sinu alpikannikülvidele luban ausõna sooja südamega iga päev mõtelda ja kasvujõudu saata :)
ReplyDeleteJah, teil möllas seekord korralikult. Meil on vaid vanade puude all korralikud oksavirnad ja samamoodi pingid upakile. Rohida ei saa, sest maa enam väga sula pole ja veesilmade jää juba kannab. Väga kaugele ma siiski minna ei tihanud.
ReplyDeleteKõigile taimetitadele hoian kõvasti pöialt.
No vedas teil, et puu ikka maja pihta ei tulnud!
ReplyDeleteKas saite nüüd hoovi pisut valgemaks vähemalt? Hea jah, et maja otsa ei tulnud.
ReplyDeleteJu laua päästis tugev raam, mis löögi omale võttis.
Rodopeenar on hetkel nii ilus.
Loomulikult kukuvad ümber need puud, mis oleks vabalt võinud alles jääda ning need, millest kahju poleks seisavad kindlalt püsti ;)
DeleteUnistada ju võib, aga ei ma rohinud miskit:)....laupäeval oli maa kahutanud ja ei sulanudki ära ning pühapäeval sadas jälle lumi maha. Loodan, et tuleb veel kenasid sooje rohimispäevii ka enne jõulu.:) Aga tormimurdu oli seekord ka meie tänavas. Ühes suuremas aias langes samuti üks mänd.
ReplyDeleteMastimändidest on ikka kahju. Kujutasin päris hästi ette, kuidas sa oksi siia sinna paigutad. Igihaljad ja oksapuud on tõepoolest kobedakesed, ilus silmale vaadata.
ReplyDeleteFortune kikkapuu kasvab päris kenasti ja kevadpäikesest on toibunud, siis laieneb hästi, invasiivne pole ta tõepoolest.
Kui kellelgi huvi, siis minu käest saab järgmisel kokkutulekul või ka varem, kui keegi kevadel läbi astub :)
Igal nädalavahetusel lubatakse tormi:)
ReplyDeleteKui puu kukub, siis jääb temast auk, mille kaudu teised puud hakkavad rõõmsalt valgust neelama ja juuri laiemale ajama. Mänd armastab ju valgust.
Ilusad rohelised pildid, eriti rodod:) Ja minu suureks rõõmuks on Sul ka 1 luuderohi! Neid meiekandi aedades ju eriti pole.