Punakarvane ronija

Täiendatud 14.juulil
Paar suve tagasi tekkis mu aeda imelik tulnukas, tundus väga sarnane karvase hortensiaga, ainult, et karvakesed punast värvi. Elas üle esimese talve õues, tulemuseks 5 cm elus varreosa. Kasvas suvega umbes 50 cm. Tänavu kevadel varre elusa osa pikkus 15 cm; vigastasin kogemata ülemist punga ja jäi järele 10 cm suve stardiks. Külmade ilmadega venis vähehaaval pikemaks. Vahepeal nägin Muhedike aias karvast hortensiat ja tundus et käes, see ta just ongi. Aga nüüd, kui ilmad läksid soojaks, muutus mu punakarvaline päris pööraseks. Muudkui viskas pikkust ja kogu aeg oli ladvaosa allapoole kõveras. Seisis ise ilma toeta püsti. Paar päeva tagasi märkasin, et kaldub kõrvaltaimele ning püüab end selle ümber keerdu sättida. Sidusin varre sirgelt igaks juhuks üsna pika tugikepi külge. Noh ja nüüd minu "vale-lattuba" on juba kolm ja pool tiiru end ümber kepi keerutanud. Vaadake teie ka.

Eilsel pildil oli jõudnud teha kaks keerdu

Kasvab potis, trepil;  alumine osa sirgelt kepi külge seotud

Lehed kinnituvad varrele ühekaupa

Suurem leht pealtvaates, ikka veel punakarvane

Leht ja rootsud on on punakarvased ka altpoolt

14. juuli täiendus

Kui hortensiate maailm ei soovi mu tulnukat omaks tunnistada, tuleb pöörata pilgud aktiniidiate suunas. Võib-olla leiabki seemneheidik oma vanemad. Kirjeldus ja ka pildid lubavad oletada, et taim on hiina aktiniidia Actinidia deliciosa ehk kiivi seemik. 

Selle võrse pildi aadress on siin:

Sellega saab tundmatu omale nime koos teadmisega, et meie kliimas on ta heal juhul võimeline elulema kui püsik, mille maapealne osa tuleb igal aastal pea nullist üles kasvatada. Ametlikud talutavad külmakraadid on miinus kümne piires. Mullusel talvel oli miinimum kaheksateist kraadi , enne seda oli paks lumi maas. Loomulikult oli õrnukesele tüve ümber mulda kuhjatud. Tore ju oleks ka kodus kiivivilju noppida, kuid viljaväädina on ta isegi  vähem perspektiivne kui aiamaalt pidevalt ilmuvad viinamarjaseemikud. Pealegi on aktiniidiad valdavalt kahekojalised taimed.

Ei tea kas see oli siis nüüd ikkagi vihje, et peaks soetama mõne Juhani puukooli poolt pakutavatest tervahambulistest aktiniidiatest, millel oleks pisut enam lootust. Kui kristalselt aus olla siis ma selle tilluviljalise. tavaliselt isataimena kasutatava "Issai" eelmisel suvel kahtlevalt koju tassisin. Eriti hästi tal pole läinud, mingi närbumistõve seen vist kallal, lõikusin just võrseid..