Puupäevad

Laupäev ja pühapäev surises tõstuk ja kräunas saag. Ansamblit täiendasid veel kõrgustest allasadavate palginottide ja oksatümikate matsud. Nagu ikka olid ära kuivanud need puud, mis oleks võinud oma kohal edasi elutseda. Lisaks veel üks rääbakas pärn värava juures, millest kahju ei olnud. Kuna puude langetamiseks vaba ruumi ei olnud, siis said nood seibide kaupa ülalt alla maha võetud. Kaks raietöölist korvis, et jätkuks käsi kinni hoida ja lahti saagida. Ühe soojaga said paljud teisedki puud kuivanud okstest vabaks.

Maja varese vaatepunktist

Lõbustuspark oma hoovil: huvireisija fotokaga puuladvus

Olid puud

Ülaltpoolt on näha vaid rohelist, allpool on taas üsna kirevaks muutunud. Kassetitaimedena soetatud suvelilled annavad oma panuse, roosid on ka meiemail lõpuks õide puhkenud.Osa sest kirevusest sai veel kiirkorras evakueeritud kraana käppade eest ning pärast taas kohale istutatud nagu poleks midagi olnud.

"Liisi", aretaja Mart Ojasalu

Rooside õitsemine on sel aastal üsna rikkalik. Tutvustamiseks valisin Rosmakori aretise, mullusuvel Aavikuemanda kaudu meile jõudnud madalapoolse peenraroosi "Liisi". See oli nagu natukene põrsa kotis ostmine, sest kusagil polnud avanenud õiega pilti tema kohta. Põhimõtteliselt võib ostuga rahul olla, sobib kenasti "Aprikola" grupi kõrvale. Ainus miinus - laialt taldrikuks avanev napilt täidetud heleroosa õis poetab oma õielehed pisut kiiremini kui naabrid tema ümber.Massistutuse puhul võib see ka pluss olla, et vihmase ilmaga pole mädanevate õienätsakate probleemi. Meil tegelikult polegi ühtki plönne tekitavat roosi. Rosmakori põhimõtteid teades - loodame haiguskindlust ja külmakindlust, ilus läikiv leht veel boonuseks.

P.S. Kas sa eelmise postituse lõppu vaatasid?