Iga talve juurde kuulub kohustuslik Tallinna Botaanikaaia kasvuhoonete külastus. Tore on tervitada varasemate aastate avastusi - puukujulised sõnajalad, araukaariad, volleemia. Eriline lemmik kahiseva soenguga heinpuu oma rohelises väärikuses ja sakiline siksakpuu põõsakene pisikesi kollaseid õiesilmi vilgutamas. Õitsejatest kerge noogutus teemaja jalamil kasvava punase kuulsuslille roosapunastele papagoikujulistele õitele; ninaga mitte veel täisõide puhkenud valgete ja kollaste jasmiiniõite lõhna püüdes ning tükk aega imetledes kui suureks on väheste aastatega kasvanud uhkelt õitsev kameelia. On jaanuari lõpp ja parajasti veel üleval skulptuurinäitus. Roheluse keskel mitmeid suuremaid ja vähemaid savitooteid. Mõned on täitsa vahvad. Kuna umbes samal ajal oli külastanusd seda näitust ka savisosinate Neljandik, siis meenutuseks tema objektiivi ette jäänud subjektid ja objektid siin. Panengi siis kõigepealt ritta mõne klõpsu taiestest, mis Neljandiku fotokasse ära ei mahtunud.
Portulak-turdleht - taim kõigile tuttav, ent õisi ei näe igapäev. |
Väga sümpaatsed ja väga suured padakonnad |
Sukulentide majas oli väike õuduste pood - kondised käsijalad |
Suured kirjud lehelutikad või kääbuste maailma ufod - jäigi saladuseks |
Terve lauatäis nuudlinikerdisi |
Mõned kenad tarbelised vaasid vaagnad dzunglinurgakeses. |
PROOTEALISED
Lõpuks võtame ette sel korral ekstra märgatud lõunapoolkera saadikud prootealiste sugukonnast. Eestis pole olnud erilisi võimalusi selle sugukonna esindajatega tutvuda, sest meie õue jaoks on kuni miinus viit kraadi taluvad igihaljad põõsad-puukesed lootusetult külmaõrnad. Ka ei ole neid maailmas veel kuigivõrd toataimedena kodustatud. Sellesse sugukonda kuulub üle 60 perekonna umbes 800 liigiga. Kodus on need sukulendi- või okaspuutaolise välimusega, puitunud tüvega pinnakatjad, põõsad või puud Austraalias, Lõuna-Aafrikas ning ka Lõuna Ameerika piirkonna mäestikealadel. Kõik nad on kohanenud elama väga vaeses pinnases ning taluma ka kestvat kuivust. Aga miks neid siis niiväga igatseda.Vastus peitub mitmete prootealiste erkvärvilistes eksootilise välimusega struktuursetes õites. Kodumaal vastupidavad haljastustaimed, maailmas moodsad lõikeõied.
Siinkohal ekraanitõmmis pildist osingule 'proteaceae free photos':
Lõpuks võtame ette sel korral ekstra märgatud lõunapoolkera saadikud prootealiste sugukonnast. Eestis pole olnud erilisi võimalusi selle sugukonna esindajatega tutvuda, sest meie õue jaoks on kuni miinus viit kraadi taluvad igihaljad põõsad-puukesed lootusetult külmaõrnad. Ka ei ole neid maailmas veel kuigivõrd toataimedena kodustatud. Sellesse sugukonda kuulub üle 60 perekonna umbes 800 liigiga. Kodus on need sukulendi- või okaspuutaolise välimusega, puitunud tüvega pinnakatjad, põõsad või puud Austraalias, Lõuna-Aafrikas ning ka Lõuna Ameerika piirkonna mäestikealadel. Kõik nad on kohanenud elama väga vaeses pinnases ning taluma ka kestvat kuivust. Aga miks neid siis niiväga igatseda.Vastus peitub mitmete prootealiste erkvärvilistes eksootilise välimusega struktuursetes õites. Kodumaal vastupidavad haljastustaimed, maailmas moodsad lõikeõied.
Siinkohal ekraanitõmmis pildist osingule 'proteaceae free photos':
18. sajandil oli Lõuna Aafrikast seemnena või taimena hangitud prootea omamine nooblimate Euroopa kasvumajade omanikele uhkuseasjaks. Ent alles eelmise sajandi keskel hakati Lõuna Aafrikas aru saama prootealiste suurest potensiaalist lõikelillena. Selekteeriti, hübridiseeriti ja seati sisse lõikelilletootmine. Paarkümmend aastat ja juba toimis lõikeõite tootmine Havail, Iisraelis, Jaapanis. Kasvava trendiga läksid kaasa paljud maad. Näiteks Madeiral on juba kõik prootealiste kaubanduslikuks tootmiseks sobivad maad täis istutatud. Päevakorral on agrotehnika parendamine ja istanduste väljavahetamine uuemate sortide vastu. Aednikud lõuna-Inglismaal püüavad vastupidavamaid prootealisi avamaal kasvatada.
Ma ei ole ise küll tähele pannud meie lillepoodides, kuid kuhu ta ikka jääb - mingil aiafoorimi fotol hoidis keegi juba käes 8. märtsiks kingitud kuningprootea õit. MÄRKUS. Olevat küll juba ammu esindatud, kuid siiski mitte igas supermarketis. Vaja käia ja tähelepanelikumalt vaadata :)
Kuid ega siis ainult õied. Prootealiste peresse kuulb ka maitsev söögitaim makadaamia (Macadamia) Uued makadaamiapähkli istandused hakkavad mitmel pool viljakandeikka jõudma. Ka mitmete teiste prootealiste seemneid on põlisrahvad toiduks tarvitaniud.
Eelnevate kirevate piltide järel on isegi imelik esitleda Tallinna botaanikaaia lähistroopikamajas äkitselt pilku püüdnud päikese tagantvalguses sillerdavat siidjate okastega 'männipuukest'.
Siin üsna udupilt nimesildiga taime üldkuju näitamaks. Adenanthos sericea 'Raz' |
Kaktustemajas oli parajasti avanenud vöökõrguse põõsa külge kuulv paraja daaliaõie suurune roosa-kollane õis . Kuningprootea on üks külmakindlamaid ja lõikelillena populaarsemaid. Pungasid oli põõsal veel küljes mitmeid.
Tallinna botaanikaaias on kasvamas ning peaks parajasti ka õitsema kolmeroodne haakea ning pajulehine haakea. Kahjuks ei osanud nende jaoks ekstra silma teritada, kuid et mitte loota lugeja virkusele, lisan lõppu ekraanitõmmse Tallinna Botaanikaaia veebruariõitsejate lehelt kolmeroodse haakeaga keskel.
Kõige lõppu veel lisalugemist Kenneth W. Leonhardt ja Richard A. Criley sulest peamistest lõikeõiteks kasvatatavatest prootealistest Näeme, et 1999. aastal oli olemas juba 300 nimelist sorti, põhiliselt prootead, leukospermumid ja leukadendronid.
Väga põnev. Milline maailm, mille olemasolust siinmaal ilmselt kellelgi aimugi pole :)
ReplyDeleteProotead olen Tartus Jardini aiandis toataimede valikus näinud kyll.
Hea soovitus, lõikelillede valikut uurida. Seal on eriti lehtedw ja varte osas mõndagi huvitavat.
armas tutvustus,kohe natuke kevadet sai südamesse!
ReplyDeleteMul on kuskil paar Protea seemet. Toodud Lõuna-Aafrikast, ostetud sealsest seemnepoest ja vajalikul viisil stratifitseeritud (vajab metsatulekahju). Peangi üles otsima ja külvi ära tegema. Ülejäänud läksid TBA-sse. Katsetada otsustasin neist kõige vitaalsemaga.
ReplyDelete