Raamatud

Enne lõbu, pärat kool:

Raamatuid raamatulaadalt

Nii paljuke neid näppu jäigi. Peale potsikuaianduse kõik sellised, mille sisuinfot oleks  internetist raske või võimatu kokku koguda. Pisipinna aiaraamat on inglismaal ilmavalgust näinud, kuid meie inimene saab isegi aru, et soovitust kesktalvel mõnd taimekest katta või isegi tuppa tuua tuleks lugeda oktoobris. Plussiks on  konkreetsed näited ja õpetused  anumate, külvide, muldade, istutamise ja väetamise kohta. Kasutatud oli  väga erinevaid majapidamisanumaid mitmekesiste vooderdusmaterjalidega. Kemikaalide  asemel ergutatakse püüdlema looduslikuma taimekasvatuse poole. Toivo Niiberg on oma söödavate suvelillede raamatus seekord õnnelikult Õisoani välja jõudnud, kuid sisse on lipsanud mitmeid dekoratiivseid ravi-, mitte toidutaimi. Markantseim näide on riitsinus, mille kohta just toiduretsepte ei pakutud, kuid vale mulje on kerge tekkima. Hendrik Relve südamlikke pajatusi Eestimaa väärikate põlispuude kohta ei saa enne käest panna, kui pudru kõrbenud. Krista Kauri, Urmas Laansoo ja Taimi Puuseppa raamat on esiteks väga hästi kujundatud, teiseks üsna informatiivne vaatamamata rangelt piiratud esitluspinnale ühe taime kohta ja kolmandaks - huvitav, miks nad seda juba hulga varem pole kirjutanud. Mõni raamat jäi riiulile ülisuure formaadi ja raskekaalulisuse tõttu, mõni info suht kerge leitavuse tõttu ja kõik ülejäänud koduse raamaturiiuli lühiduse tõttu.

 Mitmete maade rahvuslilled on orhideede hulgast

 Malaisia rahvuslill rooshibisk. Taustal piprad plastribadest kotis

 Tõrenurme hiiepärna lugu riitsinuse ja rukkilille taustal

Hiidremmelgas ja pudelkõrvits.

Koolitund nihkub järgmisse päeva. Plaanitud oli paar näidet Chrome seadistusest. Etteruttavalt vastus Muhedikule: kui sa ei logi Crome ga Google kontole, saad ikka Google otsingut kasutada, pilte otsida, Youtube vaadata, blogisid lugeda. Aga kui sa logid sisse, siis ta jätab meelde, mis sa teed seal ja kui logid sisse mõnest teisest arvutist teises kohas, siis ta mäletab mis sa tegid ja mismoodi oma ekraani seadistanud olid

Talvine kastmisperiood

Vanarahvatarkus ütleb et kasta seda kapsast, kes kosub. Väga õige, kui vesi on hinnas. Kuna virtuaalne vesi ei kahane korduskasutusel, võib seda hulga kergema südamega välja valada ja las kosub see, kes viitsib.
Tänases Aalujate arvutikooli tunnis tutvume Google dokumentidega. Kuigi põhimõtteliselt saab neid avada ja muuta iga browseriga, siis vähegi mahukamate Google dokumentidega efektiivset tööd teha saab ainult  Google Chrome-ga. Google dokumentidega online tööks ei ole vaja omada Wordi ega Excelit. Natuke on vaja harjuda, eks sel veebipõhisel dokumendikasutusel oma kiiksud on.

1. Dokument number 1 on minu veebiruumis paiknev Wordi-tüüpi dokument. Seda saab muuta igaüks, kes teab linki. Nii, et soovijad , palun harjutage mõnda aega. DOKUMENT ON SIIN

2. Dokument number 2 on excel tüüpi tabel, kuhu ilmavaatlejad võiksid oma isiklikke ülestähendusi teha. Tabel koosneb 13 lehest ja on esialgu üsna tühi. Inspireerijaks on uusmaasaaja Tsiil, kellel parajasti on vaja teha põhjalikke mikrokliimavaatlusi. Seda tabelit niisama muuta ei saa, vaid peab maha laadima oma arvutisse või tegema koopia oma veebiruumi. Juhised leiate dokumendi esilehelt. ILMATABELI PÕHI ON SIIN

 
Nii nagu teleri kasutamiseks ei pea teadma, kuidas see ehitatud on, võib ka mõnd ühisdokumenti iga grupi liige edukalt kasutada pärast seda, kui keegi selle kord loonud on - vt dokument nr 1. Eeliseks on see, et iga kord ei pea ekstra kasutajanime ja salasõnaga sisse logima - aitab, kui korra on sulle link jagatud. Kui oled vaadanud dokumenti ning oled samal ajal oma gmaili kontole sisse logitud olnud, siis edaspidi peaksid seda nägema ka lihtsalt oma gmaili menüüst Documents . Ka see on hea, et dokument võib sisaldada linke, pilte, tabeleid ning nende lisamiseks ei pea mingit koodi ega HTML-märgendeid sisse tippima. Puuduseks on, et liiga mahukas dokument läheb aeglaseks, kuid mõnel juhul pole tähtis dokumendi pikkus, vaid võimalus mitmel inimesel korraga lugeda ja muuta rikkaliku sisuga dokumenti.

Dokumendihalduseks ja väljajagamiseks (sharing) on erinevaid võimaliusi, toimib ka kaustasüsteem (collections) nagu oma arvutiski. Loomulikult saab igasuguseid dokumente üles laadida oma veebiruumi ka oma arvutist ja pärast vaadata nii linnas kui maal viibides.

Thelale ja monele teisele, kes on viitsinud siiamaani lugeda:

Minu isiklikud kogemused Google dokumentidega. Meie firma ühiskasutuse wordi-pdf-tüüpi dokumendid on suurel määral veebis Google dokumentidena, üksteisele edasi-tagasi maili lisadena saatmist eriti ei toimu.Ei ole veel midagi ära kadunud. Juba rohkem kui aasta aega. Enamus pikemaid dokumente on algselt kellegi poolt tehtud oma arvutis, edasi väiksemaid parandusi grupitööna tehakse online. Päris ümbertegemiseks keegi jälle võtab endale alla ja pärast paneb üles tagasi.
Exceli tüüpi tabelis valemite kasutamine küll eriti meeldiv ei ole ja mina püüan seda võimalikult vältida, kuid ruudulise paberina, kus mõned summad taga, pole hullu. Ka mõningaid graafikuid võib tekitada. Viimase aasta jookul on Google online dokumentidele tähelepanu pööranud ja mõndagi paremaks teinud. Aga tõesti ainult Chrome jaoks. Meil on ka üks hästi suur exceli tüüpi ühisfail rahvusvahelises kasutuses, redigeeritake mõlemalt poolt, kasutatakse märkusi ja muid ühistöö vahendeid, kuid mitte valemeid. Muu kui Chromega ei suvatse eriti avanedagi. Ikkagi päris suurteks muutusteks lepitakse kokku, kes ajutiselt võtab oma arvutisse ja laadib pärast tagasi.


Lisaks veel: kogu meie meilindus on Google all - st oma arvutisse ega firma serverisse reeglina midagi ei tõmmata. Seda küll, et kasutame tasulist ärirakendust, kuid ega sellel eriti rohkem võimalusi ei ole, vaid grupi administreerimine on lisaks. Dokumente näiteks saab jagada ka väljapoole omasid.

Loomulikult - igast tõeliselt olulisest infost peaks hoidma kusagil mujal koopiaid.

Dicsonia antarctica

Tähelepanu! Igaüks võib endale muretseda oma hiidsõnajala. Selleks ei pea isegi Inglismaale reisima, vaata näiteks Hansaplanti taimepakkumist . See pole esimene kord, kui pärast seda, kui kusagil kodust kaugel midagi huvitavat nähtud, leiad sellesama huviobjekti üsna oma nina alt. Lihtsalt pole osanud märgata. Meeleolukalt on oma kohtumist  Lõuna Diksooniaga  kirjeldanud hiidlane Tapio Vares aialehes:  Puukujulise sõnajala jahil . Kui ihaldatud noortaim koju toodud ja hästi hooldatud, siis mõne aasta pärast hakkab ta tüvi märgatavaks muutuma,  kasvades 3-5 sentimeetrit aastas ning 10-15 aasta pärast võib uhke omanik esitleda umbes sellist 60-sentimeetrise tüvega puukest.

Pilt Wikipeediast

Puukujulise sõnajala liikisid on palju. Enamasti kuuluvad nad ühte kahest sugukonnast: Dicsoniaceae või Cyaceaceae. Ka eelmise postituse lõpuosas olid näited ühest kummagi sugukonna sildistatud taimest. Sugukondade eristamiseks tuuakse esile üsna detailseid tunnuseid - nii, et esimese pilguga ei pruugi ettejuhtuva taime kuuluvus selge olla. Cyaceaceae sugukonnada kuuluvad kõige kõrgekasvulisemad liigid, mis võivad sirguda kuni 20 meetri kõrguseks. Nende tüvi moodustub maapinna kohale kerkinud risoomist  ning lehelehviku läbimõõt võib ulatuda 6 meetrini. Kasvavad nad enamasti troopilistes  mägistes pilvemetsades. Dicsoniaceae sugukonna esindajad on  madalama tüveosaga, osa neist on ka epifüüdid. Selles sugukonnas on üks suhteliselt külmakindel liik, mida on juba pikemat aega kasvatatud Inglismaa ja Shotimaa kaitstumates aedades avamaaal või talveaias - Lõuna diksoonia - Dicsonia antarctica, kutsutud ka pehmetüveliseks sõnajalaks. Tema pehme sisuga tüvi on üleni ümbritsetud vanade äralangenud lehtede kontsudega. Selle taime aianduslik populaarsus on viimastel aastatel järsult tõusnud. Huvi kasvule aitab kaasa taime võime taluda erinevaid ilmastikutingimusi, kergesti üle elada ümberistutust ning võimalus seda tellijatele toimetada eostena, noortaimedena või isegi juurelt maha lõigatud nudiks kitkutud tüvedena. Kõigil puukujulistel sõnajalgadel ei ole võimet mahalõigatuna uuesti juurduda. Väiksemateks juppideks tüve lõigata ei ole mõtet, kasvupungad arenevad ainult tipuosas. Talvekaitseks topitaksegi võrasse kuiva heina või mässitakse kogu ladvaosa kohevasse külmakattesse. Aretajad töötavad  külmakindluse suurendamise suunas. Eesmärgiks on aretised, mis võiksid erihoole all talvituda avamaal kuni 6-ndas tsoonis. Tundub, et ka Eestisse on võimalik tellida ettevalmistatud tüvesid. Enne aga tutvuge juhistega, kuidas valida parimat tüve. Muuhulgas, tüved pidavat olema toitvad, sisaldades arvstatavas koguses tärklist. Kui tellitud diksooniad juurdunud, siis neile sobiks meeleolu lisamiseks asustada epifüüte. Olenevalt talveaia temperatuurist kas orhideesid või muid külmakindlamaid liike.

Pildi veebilehel leidub ostujuhiseid ja nimekiri võimalikest ostukohtadest

Veebist infot otsides jäi silma üks eriti kaunis diksooniagrupp ühest Dublinis asuvast eksootiliste taimede aiandist Dicksonia Direct. Samal lehel ka müüginimekiri. Ostuhuvilistel peaks nüüd piisavalt infot olema. 

Siin minu tehtud pilt Singapuri lennujaama sõnajalgade aiast. Vähemalt need jömpsakama tüvega isendid teiste varjus peaksid olema Lõunadiksooniad.

Singapuri lennujaama sõnajalgade aed koide basseiniga

Kõige lõppu veel paar pilti , kus puukujulised sõnajalad moodustavad meeleoluka tausta põhiobjektidele.

Meie punahuule uhke taustaansambel 

Maastikukujundus lodutaimedega - kõrrelisevaagnad olid täidetud märja mudaga

Puukujulisi sõnajalgu tuli ette mitmel pool nii Balil kui Floresel. Pilt tehtud eelkõige nutika idee jäädvustamiseks - välja rentimiseks pakutakse õnnelikku maad.

Lubadus iseendale. Kui järgmine kord Tallinna Botaanikaaia subtroopikamajja peaks sattuma, tuleb järgi uurida, kus seal täpselt need Dicsonia antarctica-d asuvad ja kuidas on lood nende tüve kõrgusega. Vähemalt olevat nad seal kohal olnud 2009. aastal. 

Kohtumine kivisöeajastuga

Mida te arvate sellest  õrnade lehelehvikutega "palmialleest". Võib-olla et arvate õigesti - pole see mingi palmiallee, tegemist on ehtsate puukujuliste sõnajalgadega. Minu jaoks oli see suvise reisi oodatuim botaaniline kohtumine.

Ma ei tea, kuidas oli võimalik, et mina veel mõned aastad tagasi olin täiesti rahul kooliaegse tarkusega, et 300 miljonit aastat tagasi katsid maad puukujuliste sõnajalgade metsad, kus uitasid ringi hiidsisalikud. Isegi õpikupilt on meeles. Hiidsisalikud surid teatavasti välja ja üsna loomulik, et koos nendega kadusid ka puukujulised sõnajalad ning tänapäeval kasvavad metsas ja aias vaid nende kauged väikesed sugulased. Huvitav, kas geograafiaõpetaja ise teadis, et kivisöeajastu taimed polegi kõik kivisöeks saanud. No ja siis äkki aastal 2009 oli Kaabuga Mees minemas Austraaliasse ja ma hakkasin uurima, mida huvitavat ta seal näha võiks, kui töökohustustest mingigi aeg üle jääb. Siis lõpuks mu silmad avanesid sõnajalgade osas.Vedaski nii palju, et koju saabudes oli ette näidata lisaks vältimatutele golfiväljaku kängurupiltidele Otway Fly - hiidkõrgete eukalüptide latvadesse rajatud metallist jalutustee vaated ning eriti oodatud pildid  hiidsõnajala-alusmetsast, mis turistlikult taasasustatud suure hulga "nagu elus" elukatega.

Austraalia pildid vääriksid omaette tutvustust, kuid jätkame jalutuskäiku Bali botaanikaaia hooldatud sõnajalametsas.

Vaade paremale, metsaserva. Ka esimeses rindes on näha kaharad sõnajalgtaimed.

Puude all valitseb hämarus. Kõrgemas rindes kasvavad eukalüptid. Õhtu saabudes kohale jõudnud pilved  on muutnud  ümbruse muinasjutuliselt salapäraseks. Sõnajalgadele selline niiskus meeldib.

Sõnajalametsa servas on puhkekoht. Paljudel taimedel on sildid, mõnel ka aiake kaitseks ümber. Ka puukujulise sõnajala lehed avanevad  karvasest spiraalsest nublust, kuid need on märkimisväärselt suuremad kui maarjamaa sugulastel 

Maalehe ja Ekspressi raamatulaat

Minu teaberaamaturiiul asub valdavalt internetis. Eranditeks mõned Lonely Planeti köited, kaardid, paar toiduraamatut, roosiraamat ja üks lõunamaiste taimede raamat, mis internetiajastul täishinnaga soetatud. Kui kusagil täiesti või peaaegu täiesti ilma rahata midagi head jagatakse, siis vahel ikka saab midagi kaasa võetud. Nagu näiteks eelmise aasta Maalehe, Eesti Ekspressi ja Päevalehe raamatulaadalt. Laadad toimuvad ka tänavu: Tallinnas 9. ja 10. veebruaril  Eesti Ekspressi ja Maalehe majas  Narva mnt 11e esimesel korrusel ,  avatud 11.00 - 15.00 Tartu laat on kuu aega hiljem, 10. ja 11. märtsil. Kuigi täisnimekirjad pakutavast on viidatud aadressidel saadaval, panen siia väikese Tallinna keskse ülevaate neist teostest, mis aialistele-saialistele võiks huvi pakkuda. Rasvaselt selle aasta uued, mida kavatsen vähemalt lehitseda, paar tükki tõenäolislt jääb ka näppu.


Raamatud 0,50 euroga!
Ruth Binney „Maitseraamat“ (tavahind 6,00 €)
Andres Wennerström „Vahalilled“ (tavahind 1,22 €) ???

Raamatud 1 euroga!
Priit Kuusk „Köögiorja päevaraamat“ (tavahind 5,65 €) ilukirjanduslik
Rein Sander „Metsast aeda“ (tavahind 2,80 €) OK
Joe Swift „Modernne aed linnas“ (tavahind 1,85 €)
Ivar Soopan „Seljakotiaabits“ (tavahind 4,10 €)
Douglas Adams „Universumi lõpu restoran“ (tavahind 6,89 €) Ulme toiduteemadel

Raamatud 2 euroga!
„Eesti teede atlas 2008 MIDI 1:200 000“ (tavahind 4,95 €)
Toivo Niiberg „Maitsvad lilled“ (tavahind 2,80 €) ???
Toivo Niiberg „Puud ja põõsad toiduks ning raviks“ (tavahind 3,75 €)NB! Ainult A-K
Toivo Niiberg „Püsililled roaks ja rõõmuks“ (tavahind 3,75 €) NB! Ainult A-K
Toivo Niiberg „Toataimed roaks ja raviks“ (tavahind 3,75 €)NB! Ainult A-L
Raamatud 2,50 euroga!
Kalender Ilus Eesti 2012 (tavahind 6,95 €)
Raamatud 3 euroga!
Deborah Schneebeli-Morrell „Aiaviljad pisipinnal“ (tavahind 8,46 €)
„Eesti teede atlas 2008 MAXI 1:150 000“ (tavahind 9,49 €)
Maia Raudseping „Kompost ja kompostimine“ (tavahind 5,61 €) OK
Toivo Niiberg „Umbrohud raviks ja toiduks“ (tavahind 7,59 €) OK
 (Hanemalts,Nõges, Naat,Orashein,Vesihein,Võilill, Takjas)

Raamatud 4 euroga!
Hendrik Relve „Puude kuulaja“ (tavahind 9,45 €) Eesti põlispuud
Andi Normet „Sibullillede ajatamine“ (tavahind 9,45 €)
Ellen Brown „Stiilne sushi“ (tavahind 6,89 €)

Raamatud 5 euroga!
„Euroopa teede atlas 2009“ (tavahind 12,35 €)
Kristi Pitkänen, Anne-Reet Kaljola „Saiad, pirukad ja koogid“ (tavahind 11,96 €)
„Valik plaane väikeaeda“ (tavahind 7,03 €)
Raamatud 7 euroga!
Krista Kaur, Urmas Laansoo, Taimi Puusepp „Maailma rahvustaimed“ (tavahind 9,11 €)
Orhideed(tavahind 7,03 €)
Raamatud 8 euroga!
Tiina Kuuler „Koduveini aabits“ (tavahind 11,35 €)

Mitmed olid müügis ka eelmisel aastal. Nende kohta paar sõna. Maia Raudsepingu kompostiraamat on asjalik. Toivo Niibergi toidu- ja ravimtaimede sari oleks väga tore, kuid kahjuks on peaaegu kõik need raamatud poolikud - oleks võinud siis vähemalt alapealkirjas mainida, et esimene osa.  Tartu nimekirjast võiks ilmahuvilised koju tuua 1 eurose toreda pisut ehk liigagi hoogsa sulega kirja pandud Gavin Pretor-Pinney „Pilvevaatleja käsiraamatu” (tavahind 12,60 €). Wota Wehmeyeri, Hermann Hacksteini „Terrassi- ja rõdutaimede leksikon” (tavahind 8,70 €) on samuti Tartus 1 euroga saadaval. Päris huvitav taimevalik, pildid, valgusnõue, kõrgus, õitsemisaeg - mõeldud pigem kujundajale kui kasvatajale. Käsiraamatut ei maksa pelgalt leksikonist oodata, tihti jääb mainimata seegi, kas tegemist ühe- või mitmeaastase taimega. Lisaks mu lühinimekirjale on müügis loomaraamatuid Durrelllilt ja Turovskilt,  laste- kodundus-,  kultuuri- , aime- suhte- ja juturaamatuid.

Sitsikirjud suvelilled

Aprillis aknalaual karbikesse poetatud seemnekülvist suvidaaliad ja petuuniad  olid  pildistamise hetkeks 8-ndaks augustiks 2010 juba üle põlve jõudnud sirguda.  Ligi kuu aega hiljem nägi vahepeal omaette olnud peenar välja nagu metsik dzungel. Petuuniad jõudsid poetada mulda seemned, mis järgmisel suvel sama hoogsalt kasvasid. Kui nad järgmisel kevadel veel peaksid järelkasvu andma, siis kuulutan nad invasiivseks. Aga lõhnavad hästi!

Kuumad pildid külma ilmaga

Kraadiklaas akna taga näitab südatalviseid miinuskraade, aiarahvas unistab suvest. Mõnigi peab plaani, kuidas rajada uut või laiendada olemasolevat kaktuste kiviküngast keset ümberringi lokkavat rohelust. Aga kuidas oleks vastupidi - roheluse oaas keset okkaliste kuivataimede valitsusala? Kraadiklaas näitaks pidevalt üle kahekümneseid plusskraade ja päike säraks 300 päeva aastas. Üks sellistest kohtadest on Maroko, täpsemalt Agadiri ümbrus Atlandi ookeani ääres. Puhkajate hordid Euroopast on selle piirkonna avastanud  viimase viieteistkümne aasta jooksul. Kiires tempos tekivad hallikas-pruunikates toonides poolkõrbesse kivinikerdustega värvikad hotellihooned koos basseinide ja iluaedadega. Mõni aasta tagasi korraldasid  Eesti reisibürood päris tihedalt otsereise Agadiri.  Allolevad pildid on pärit 2007 aasta aprillikuust.

 Mõni puhkaja viibis enamiku ajast nähaoleval maalapil. Päike soojendab basseinivett ja pruunistab selga. Vahel võeti ette ka teekond umbes poole kilomeetri kaugusel olevasse randa. 

 Maroko mahla-apelsinid koos muu värske kraamiga loteriihotelli kööginurgas. Ühes potis haudub kohalike kulinaaride poolt maitsestatud hõrk kanaroog, teises on kuskuss juba valmis. Meil vedas, üle kõnnumaa oli linna ainus suur supermarket, kus sai kaupa rahulikult vaadata ja osta.  

 Bouganvilleade lõõmavad värvid. Üks minu soojamaa lemmiktaimedest.

 Uhkemate hotellide heakorrastatud ja rikkalikult haljastatud linnaosa. Probleemiks on suur vee raiskamine. Rohelist muru uhatakse pidevalt üle lahtiselt voolava veega, millest suure osa päikesekiired aurustavad enne maasse imbumist.

 Kohalike inimeste linnaosas muru ei ole. Tänava ääres kasvavad kohati rose pipra puud -Schinus molle. Puul on korraga õisi ja vilju, terade pealmine kiht on magus. See igihaljas puu on põuale vastupidav, kannatab ka mõningaid miinuskraade. Levib nii seemnete kui juurevõsude kaudu, ning on mitmetes piirkondades invasiivseks tunnistatud.

Kui mõttes luksusliku soojamaa puhkuse hüvesid piisavalt nauditud, siis võiks teha koos meiega retke ehedamasse loodusesse Souss-Massa looduskaitsealale. Eelnenud jutust võib jääda mulje, et kogu õierohkem haljastus on vaid turistide jaoks. Nii see siiski ei ole. Meie külastatud linnades oli mitmeid kaunilt kujundatud avalikke parkisid, uhkeid roosipeenraid ning muljetavaldavaid kaktuseaedasid.