Sunday, June 17, 2012

Hollandi lauk

Kõrge varre otsas on uhke lilla kera, mis paistab kaugele

Põhimõtteliselt on igale taimele lihtsalt vaja õiget kohta, et hea välja näha, kuid mõned on nii lemmikud, et hea koha puudumisest hoolimata on nad mul olemas. Ilulaugud olen suht kerge südamega oma huvinimekirjadest välja jätnud. Eelmisel hilissügisel viimase odavpakkumise ajal aga olid hollandi laugu suured sibulad nii soodsalt saadaval, et hüppasidki korvi. Seesama, mille pakil kirjas Allium aflatunense, ehk Aflatuni lauk. Kusagil olin näinud pilti, kus hostade vahelt kerkisid lillad õiekerad.Tundus päris OK. Eriti valikut polnud, torkisingi sibulad sinna, kus tundusid olema vabad kohad juba külmavõetud hostade vahel.

Kevadel asusid lopsakad laugupealsed aegaviitmata kasvu koguma


Pilt, mis rõõmustaks iga küüslaugufamerit,
 kuid minu kõige rangema kujundusega aiapiirkonnas tundub kuidagi kohatu

Siin nad nüüd siis peaaegu täisõies. Need kes väravast sisse astuvad, vaatavad ülespoole ja ütlevad vau!
Minu pilk aga rändab allapoole, kust paistab sodipodi. Nüüd nädalajagu hiljem on õiekerad veelgi suuremad ja lehed  tuntavaid koltumise märke ilmutamas.

Hostapeenrasse ei mahtunud kõik sibulad äragi.  Õied on  ikka väga uhked ja lisaboonusena seisavad kindlalt ilma toeta püsti. Parem vist kui poleks neid sibulaid näppinud, ära visata ei raatsi, kuid kus nad minu aias end parimast küljest näidata saaksid, see võtab kukalt sügama. 

Saturday, June 16, 2012

Kui kaua nad õitsevad

Suvelilledelt nõutakse õitsemist vähemalt pool suve. Püsilillede efektsemad õitsejad pakuvad silmailu enamasti nädala või kaks. Muidugi on ka püsikute seas püsivamaid õilmitsejaid ning leherüüsid, mis õite ilu ülegi trumpavad. Orienteeruv taime pikkus-laius ja õitsema puhkemise aeg on tõsisemal müüjal pakil-potsikul kirjas. Õitsemise pikkus, eripära ja taime olek õitsemisvälisel ajal on kui "ebaoluline" harvem märkimist leidnud. Püüan ka oma väikese panuse anda aiablogide kollektiivsesse uurimusse - Kogu tõde püsikutest..

Tiarellid - tubli kolm nädalat õitevahtu ja aastaringselt ilusad lehed

Katses kaks sorti - roosakas "Pink Sky Rocket" ja valge hõlmine tiarell ("Inkblot?"), poolvarjuline kuivapoolne  kasvukoht mändide all. Jahedavõitu kevad. Juba eelmisel aastal on selgunud, et roosa ei roni, valge tekitab taspisi uusi puhmakesi
Roosa 21mai

Valge 21 mai

Roosa 27 mai

Valge 27 mai

Tiarellid 12 juuni, esiplaanil ikka veel kena pleekinud roosa . Valge taamal on praktiliselt lõpetanud.
H_a_ a_ v_ a _p_u_u E m a n d, ma ei ole sind unustanud! Sinu nimeline tükk saab roosast eraldatud.
P.S.
Kui blogi sai kogemata kustutatud, siis tea, et osa sellest on internetiavarusest hetkel veel võimalik kätte saada. Tekstid pisipiltidega kopeerida kasvõi Wordi ja vsoovi korral suured pildid ühekaupa alla laadida. Küsi, kust ja kuidas.
Kui eesmärgiks oli täielik kustutamine, siis kõigi jälgede kadumist saab ka kiirendada. Seda ma olen teinud küll elusa blogi üksiku postitusega, kustutatud blogi jaoks ehk on ka oma protseduur.

Aitäh, et rõõmustasid meid toredate piltide ja kirjutistega, loodame uusi võrseid samas paigas või uues!

Heucherella-pisipööris - ( Bridget Bloom?) 

Pisipöörised on helmikpöörise ja tiarelli hübriidid (Heuchera+Tiarella). Tiarellide kenamad püstipüsivad õied väheldaste helmikpööriselehtede kohal. Ei kipu edasi rändama. Armsad ja õrnad. 

04. juunil, uusi õisi tekib edaspidigi. Õitsemise algus oli nädalajagu tiarellidest hiljem
Pääsusilmad - kolm nädalat selgeid silmakesi, pärast väikesed leherosetid sügiseni.
24. mail

12. juunil; jätkamas ka 15. juunil

Mesimurakas - viis päeva  iga õis, kokku kümmekond päeva, üksikuid õisi hulk aega hiljemgi. Sügisel  punased lehed.

24.mai

12 juuni, Kas jahedast kevadest või ajutisest valguse suurenemisest üsna hulk marjahakatisi küljes.


Loominguline tulp -  paljunemine sigisibulaga - (täiesti terve olekuga taim, mis õitses rikkalikult)
Praestans Fusilier 5. mai


5 juuni




Tuesday, June 12, 2012

Lõikasin läbi

Läbi lõigatud said varred, mis hoidsid asaleapoegi emataimega ühenduses. Täpselt ei mäleta, võimalik et kaks aastat, kuid kõige rohkem kolm. Oksi hoidsid maa ligi kivid, kuid lisakastmine eriti tihti meelde küll ei tulnud. Poegadel olid päris tihedad juurepusad juba all, julgesin õied külge jätta. Paar ebamäärase võib-olla pungaga juureosa on veel, neist midagi ei looda, kuid igaks juhuks potistasin needki. 

Pojad

Emataim on päris laiali end laotanud nelja aastaga. 

Sellest asaleast on enne ka juttu olnud. Leitud K-rauta odavmüügilt koos tumesinisema Impeditumiga ja veel ühe väikeselehelisega, mis läks välja. Nimesildil  lihtsalt punane asalea.Talvel kaotab enamuse lehti, kuid uued värsked lehed puhkevad õite alla koos õite avanemisega. Õitseaeg on kõige pikem. Praegu on mitmed rodod täisõies, mõne aja pärast peaks see punane üksi jääma rodoala esiserva. Kui poegadest asja saab, siis järgmistel aastatel ei jää üksi.Sarnaseid võiks ju ka erinevat värvi olla, kuid eriti pole pakkumisel seda tüüpi asaleasid välitingimustesse. Emapõõsa  oksi peaks ehk kärpima, keskelt tuleks asendust ja poolpaljad pikad maalähedased võrsed ei ole kõige kenamad enne õitselepuhkemist. Õitsemise ajal ei tule kärpimine kõne allagi.

Saturday, June 9, 2012

Tolmukate iludusvõistlus


Võitja- kuldsed tolmukad "Nova Zembla"

II - koht hõbedased nupsud "Roseum Elegance"

III-koht puhasvelge punasega "Ingrida"


Eriauhind - Kõige pikemad tolmukad - Impeditum


Ergutusauhind - kõige punasem "Scarlet Wonder"

Ergutusauhind - kõige lihtsam "Radistrotum"


Ergutusauhind -hõbevalge "Haaga"

Monday, June 4, 2012

Tartu botaanikaaias

VÄRAVAST SISSE

Samal ajal kui taimehuvilised  Põhja-Eestist ja kaugemalt suundusid Jäneda aiapäevdele ning Kristiine aiakeskuses toimus taimevahetus, oli minul asja hoopis Tartusse. Tore oli see, et päeva jooksul õnnestus leida paar tundi botaanikaaia külastuseks. Olen seal ikka võimalusel käinud, kuid siseruumidesse pole väga ammu jõudnud. Seekord aitas tihe vihmahoog kiirelt otsustada ning ka palmid ja kaktused said üle vaadatud. Tallinna botaanikaaia suur territoorium annab ruumi  metsale ja niitudele, mille keskel suht hõredalt paiknevd tihedamalt taimestatud alad. Tartu oma on üleni üks kaunis aed. Kõik nurgakesed on hoolikalt planeeritud ja üsnagi hästi korras. Pean pöialt, et rahapuudus ei sunniks sellelegi aiale piletiputkat väravasse ehitama.

Peasissekäik - täna sirelilõhnaga

Suure- ja väikeseõielised võõrasemad koos
sissekäigutee ääres ja mujalgi erksaid värvilaike loomas

ROHELISE ERI VARJUNDID

Vihmarohked kevadpäevad on roheluse erksalt särama pannud. Kui rohelisele lisada pisut valget ja kollast, võib mõneks ajaks tunduda, et rohkem värve ei olegi vaja

Kõik on paigas, kõrvuti paigutatud taimed aitavad üksteise omapära ja ilu esile tõsta. 
Nagu dzunglisse mattuv tsivilisatsioon.
Sidrunväändik tõuseb kõrgele ümber samba pööreldes

Fortunei kikkapuu (Euonymus F.) "Emerald 'n Gold" oli rohkelt kasutatud pinnakattetaim


Need kahe-kolmemeetrised hiigelsuurte lehtedega magnooliad torkasid juba eemalt silma. Kui siis veel siin-seal lehtede vahelt ka sellised paljutõotavad pungad paistsid, tekkis tahtmine sinnasamasse ootama jääda, millal  need avanevad. Ega muud, kui järgi uurida. Selgub, et varimagnoolia (Magnolia tripetala)., ka vihmavarjupuuks nimetatud, on täiesti võimeline meie talve vastu pidama. Vähemalt olid puud juuripidi maas, mitte potiga suvitama tõstetud. Kreemikasvalge õis siiski päriselt ootustele ei vastavat ning pidavat lisaks ka lähedalt ebameeldivalt lõhnama. Viljad on roosapunased ja lehtede sügisvärv pruunikaskollane. Kel rohkem ruumi aias, võiks seda tuulevarjulisemas kohas kasvatada küll.

Põldjalakas (Ulmus minor) "Wredei"

Adiantumipuhmas sõnajalgade taustal

See va naat oskab ikka igal viisil aeda trügida,
valgemustrilist vormi  ollakse nõus lausa vabatahtlikult laiutama lubama.


 VIHMAVARJUS

Promenaea "Limelight"-ei tea, kas õis pleekub või värvub, ilusad on mõlemad.
Väike naksis orhidee,  lehepuhmas paistab pisut paremel ülal

 Õhulise õisikuga orhidee, silti lugema ei küündinud

Orhidee (Prosthechea cochelata) "Octopus" - huvitav õis ja tabav nimi
Jah.

Kanntaim (Nephentes). Sobivamas istutusnõus võiks ta oma rippuvate võltsõitega kenamgi välja näha 

Kaktuste ja sukulentide korruse kõige huvitavam õis kuulub taimele nimega Kirju orbea.


TAGASI VÄLJA 

Hoone tagaküljel oli terve teeserv kujundatud mägisibulate kastidest. Sibulad nägid kõik heas toitumuses ja erksavärvilised välja. Kolmandal pildil on väga suured mägisibulad, sordinimega "Taara". Huvitav, kas Eesti aretis. 



Aed-mägsibul "Taara".Vaat ühe sellise oleks küll hea meelega kaasa võtnud.

Üksikud põõsad suures pojengiaias olid juba jõudnud õied äragi pudendada, kuid põhimass ei olnud veel õitsemist alustanud. Küll aga oli siin-seal näha erinevaid värvi õitsevaid põõsaspojenge, mõni põõsas kohe päris suur juba. Õites oli ka üks eriti suurte õite ja lehtedega rohtne pojengipõõsas - Seraphim


Pojeng "Seraphim" (Albiflora x Macrophylla)
Valged õied on väga suured


Õueorhideesid ei jäänud eriti silma ette, kaks kuldkinga siiski olid täisõites ja mõned käpalised valmistumas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)on päris kena puhma kasvatanud.
Teist orhideed kipub ahistama mingi suurte ümarate lehtedega vääntainm , tobiväät võib-olla.

Laiguline kuldking ("Cypripedium guttatum) on olnud ka Savisaare müüginimekirjas

Aias on palju ilusaid kohti. Mõni paik on silmapaistvam ühel ajal, teine teisel, kuid suur ümara muruplatsiga kraater on värvikas igal hetkel.

Selle aasta pildiseina märkelipukesed on juba paigas,
 huvitav , kuidas lõpptulemus välja nägema hakkab.
Rohtlaliilia (Eremurus)