Tartu botaanikaaias

VÄRAVAST SISSE

Samal ajal kui taimehuvilised  Põhja-Eestist ja kaugemalt suundusid Jäneda aiapäevdele ning Kristiine aiakeskuses toimus taimevahetus, oli minul asja hoopis Tartusse. Tore oli see, et päeva jooksul õnnestus leida paar tundi botaanikaaia külastuseks. Olen seal ikka võimalusel käinud, kuid siseruumidesse pole väga ammu jõudnud. Seekord aitas tihe vihmahoog kiirelt otsustada ning ka palmid ja kaktused said üle vaadatud. Tallinna botaanikaaia suur territoorium annab ruumi  metsale ja niitudele, mille keskel suht hõredalt paiknevd tihedamalt taimestatud alad. Tartu oma on üleni üks kaunis aed. Kõik nurgakesed on hoolikalt planeeritud ja üsnagi hästi korras. Pean pöialt, et rahapuudus ei sunniks sellelegi aiale piletiputkat väravasse ehitama.

Peasissekäik - täna sirelilõhnaga

Suure- ja väikeseõielised võõrasemad koos
sissekäigutee ääres ja mujalgi erksaid värvilaike loomas

ROHELISE ERI VARJUNDID

Vihmarohked kevadpäevad on roheluse erksalt särama pannud. Kui rohelisele lisada pisut valget ja kollast, võib mõneks ajaks tunduda, et rohkem värve ei olegi vaja

Kõik on paigas, kõrvuti paigutatud taimed aitavad üksteise omapära ja ilu esile tõsta. 

Nagu dzunglisse mattuv tsivilisatsioon.
Sidrunväändik tõuseb kõrgele ümber samba pööreldes

Fortunei kikkapuu (Euonymus F.) "Emerald 'n Gold" oli rohkelt kasutatud pinnakattetaim

Need kahe-kolmemeetrised hiigelsuurte lehtedega magnooliad torkasid juba eemalt silma. Kui siis veel siin-seal lehtede vahelt ka sellised paljutõotavad pungad paistsid, tekkis tahtmine sinnasamasse ootama jääda, millal  need avanevad. Ega muud, kui järgi uurida. Selgub, et varimagnoolia (Magnolia tripetala)., ka vihmavarjupuuks nimetatud, on täiesti võimeline meie talve vastu pidama. Vähemalt olid puud juuripidi maas, mitte potiga suvitama tõstetud. Kreemikasvalge õis siiski päriselt ootustele ei vastavat ning pidavat lisaks ka lähedalt ebameeldivalt lõhnama. Viljad on roosapunased ja lehtede sügisvärv pruunikaskollane. Kel rohkem ruumi aias, võiks seda tuulevarjulisemas kohas kasvatada küll.

Põldjalakas (Ulmus minor) "Wredei"

Adiantumipuhmas sõnajalgade taustal

See va naat oskab ikka igal viisil aeda trügida,
valgemustrilist vormi  ollakse nõus lausa vabatahtlikult laiutama lubama.

 VIHMAVARJUS

Promenaea "Limelight"-ei tea, kas õis pleekub või värvub, ilusad on mõlemad.
Väike naksis orhidee,  lehepuhmas paistab pisut paremel ülal

 Õhulise õisikuga orhidee, silti lugema ei küündinud

Orhidee (Prosthechea cochelata) "Octopus" - huvitav õis ja tabav nimi

Jah.

Kanntaim (Nephentes). Sobivamas istutusnõus võiks ta oma rippuvate võltsõitega kenamgi välja näha 

Kaktuste ja sukulentide korruse kõige huvitavam õis kuulub taimele nimega Kirju orbea.

TAGASI VÄLJA 

Hoone tagaküljel oli terve teeserv kujundatud mägisibulate kastidest. Sibulad nägid kõik heas toitumuses ja erksavärvilised välja. Kolmandal pildil on väga suured mägisibulad, sordinimega "Taara". Huvitav, kas Eesti aretis. 

Aed-mägsibul "Taara".Vaat ühe sellise oleks küll hea meelega kaasa võtnud.

Üksikud põõsad suures pojengiaias olid juba jõudnud õied äragi pudendada, kuid põhimass ei olnud veel õitsemist alustanud. Küll aga oli siin-seal näha erinevaid värvi õitsevaid põõsaspojenge, mõni põõsas kohe päris suur juba. Õites oli ka üks eriti suurte õite ja lehtedega rohtne pojengipõõsas - Seraphim

Pojeng "Seraphim" (Albiflora x Macrophylla)

Valged õied on väga suured

Õueorhideesid ei jäänud eriti silma ette, kaks kuldkinga siiski olid täisõites ja mõned käpalised valmistumas.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)on päris kena puhma kasvatanud.
Teist orhideed kipub ahistama mingi suurte ümarate lehtedega vääntainm , tobiväät võib-olla.

Laiguline kuldking ("Cypripedium guttatum) on olnud ka Savisaare müüginimekirjas

Aias on palju ilusaid kohti. Mõni paik on silmapaistvam ühel ajal, teine teisel, kuid suur ümara muruplatsiga kraater on värvikas igal hetkel.

Selle aasta pildiseina märkelipukesed on juba paigas,
 huvitav , kuidas lõpptulemus välja nägema hakkab.

Rohtlaliilia (Eremurus)