 |
| Kõrge varre otsas on uhke lilla kera, mis paistab kaugele |
Põhimõtteliselt on igale taimele lihtsalt vaja õiget kohta, et hea välja näha, kuid mõned on nii lemmikud, et hea koha puudumisest hoolimata on nad mul olemas. Ilulaugud olen suht kerge südamega oma huvinimekirjadest välja jätnud. Eelmisel hilissügisel viimase odavpakkumise ajal aga olid hollandi laugu suured sibulad nii soodsalt saadaval, et hüppasidki korvi. Seesama, mille pakil kirjas Allium aflatunense, ehk Aflatuni lauk. Kusagil olin näinud pilti, kus hostade vahelt kerkisid lillad õiekerad.Tundus päris OK. Eriti valikut polnud, torkisingi sibulad sinna, kus tundusid olema vabad kohad juba külmavõetud hostade vahel.
 |
| Kevadel asusid lopsakad laugupealsed aegaviitmata kasvu koguma |
 |
| Pilt, mis rõõmustaks iga küüslaugufamerit, kuid minu kõige rangema kujundusega aiapiirkonnas tundub kuidagi kohatu |
 |
| Siin nad nüüd siis peaaegu täisõies. Need kes väravast sisse astuvad, vaatavad ülespoole ja ütlevad vau! Minu pilk aga rändab allapoole, kust paistab sodipodi. Nüüd nädalajagu hiljem on õiekerad veelgi suuremad ja lehed tuntavaid koltumise märke ilmutamas. |
 |
| Hostapeenrasse ei mahtunud kõik sibulad äragi. Õied on ikka väga uhked ja lisaboonusena seisavad kindlalt ilma toeta püsti. Parem vist kui poleks neid sibulaid näppinud, ära visata ei raatsi, kuid kus nad minu aias end parimast küljest näidata saaksid, see võtab kukalt sügama. |
ma ei saa nüüd aru hästi ... mis nad ei meeldi Sulle ve?
ReplyDeleteNii ja naa, silmapaistvad suured õied meeldivad, kuid suht robustsed ja juba õitsemise tippajal kolletuvad lehed mitte. Nii, et sobivalt aiakujundusse panna ei ole kerge. Isegi Tartu botaanikaaia laukude osa ei ole just mu lemmik, kuigi seal on küll väga hoolikalt nende eksponeerimisse suhtutud ja sobivaid taimi kõrvale istutatud. Eemalt väga efektne,lähedalt ikka suht korratu jäätmaa mulje.
DeleteKõik laugusibulad, mis ära visatakse võib mulle saata. Paneks neid veel siia-sinna, kui just talve jooksul keegi õgija välja ei ilmu. Lauk on ju tõepoolest nagu rusikas silmaauku :)
DeleteTahaks su aeda näha, muudkui koorub igasugust nasvärki.
Kes aga viitsib astugu sisse. Siis on hea jälle koju minna ja tänulikult oma aiamaa peale vaadata ja mõtelda, millist kollektsiooni oleks parem koguda. Mul jälle teistviisi hea, rohimine ei võta palju aega :)
DeleteJah häda on nende sibullilledega. Mitte ei saa aru, miks neid ilusaid õisi peavad need koledad lehed risustama. Laukudel on veel see isekülvi viga ka. Mõtled küll, et äraõitsenud õisikud on ka huvitavad vaadata, aga pärast...:D
ReplyDeleteTegelikult vaatan minagi Su pilte ja mulle kohe meeldib. Aga samas arusaadav, Sina näed seda aiatervikut, ja et kui midagi karjub...Aga mina oma nägemisega olen võib-olla ka liiga lauguhoolik :). siis mulle kohe nii meeldivad ja minu pärast, nagu eespool ka Tsiil kirjutab, võiks need olla siin igal pool. Need sibullillede lehed jah on vahel tõesti tüütud, õnneks on mul paljudes kohtades nii paks turvatsoon mingite teiste lillede näol, et ei paista need siis välja.
ReplyDeleteNeed Hollandi laugud pidavat väga hästi seemnekülvi tegema. Nii et lauguhoolikutel vaid mõned aastad kannatust ja kõik kohad ongi täis. Tegelikult kusagil lagedamas kivisemas poolkõrbelisema olekuga keskkonnas võiksid need kolletuvad lehed täitsa asjakohased tunduda. See oleks siis alternatiiv suurte lehtede vahele peitmisele.
DeletePildil ikka väga ilusad. Peenras, hulgim, ka mõjusad. Ja väga hea värv. Tühja nendest kollastest lehtedest. Eks neid saab ka peita.
ReplyDeleteMulle meeldib, kuigi laukusid alles hakkan avastama, varem tundusid nad mulle kuidagi mõttetud ( oh kui kehv väljend lille kohta) ja eks teada tõde, et ilu vaataja silmis ja teine vaatab ja nendib, et kaunis, siis ise näed seda osa, mis oma silma riivab ja häirib. Kui sellised vihmasajud jätkuvad, kasvavad hostad nii suureks, et varjavad laugulehed äkki ära?
ReplyDeleteKindlasti on üks võimalus kõrgeid laukusid kasvatada tihedas kõrgete hostade peenras. Siis jäävad laugulehed juba õitsemise ajal varju. Võimalik, et laugud jäävad isegi rahule, sest kevadel on neil hostade ees päris suur edumaa. Miks mitte selline peenar rajada kui ruumi on. Minul ainult pole plaanis oma hostapeenart selliseks kõrgtihedaks lasta muutuda. Sortide valik sinna on veel pooleli.
DeleteVäga ilusa värviga on. Ma kunagi paar aastat tagasi sattusin lugema mingit ajakirja kus neist juttu oli. Neid on ikka omajagu, aga kui nad isekülvi annavad siis on aias nende tsipa raske. Aga "aasal" oleks need ilusad.
ReplyDeleteEks oleneb olukorrast. Näiteks enamus aednike kirub naati, meil siin metsa all on aga ilus kui on ühtlane roheline ja sekka ka kõrrelisi. Aga seda ei antud kauaks, mai keskel "kalpsas" kohale trimmeriga vennike ja tegi puhta platsi. Nüüd siis vahimegi juba kuu aega pruuni maad. No oli siis seda vaja. Samas üle tee on puude vahel heinamaad, seda proovis ka, aga jõud ei käinud vist üle ja jäi poolikuks. Nüüd siis kasvab seal üle rinna hein ja muud maltsa sekka. Vahel on mõned kahejalgsed ikka täitsa soojad peast. Aga eks seda seal tehtigi rohkem tegemise pärast ehk raha pärast. See, et kas tegu ka asja ette läks, see pole tähtis.
Aga ikkagi, väga ilus sinine värvus sel laugul. Kui nüüd Tsiil veel need kuhugi aasale paneb, siis võib aastate pärast ilus vaatepilt olla.
Nii lihtne see ka ei ole nende isekülvajatega, et külvaku end aga niidule. See on omaette teadus, millised taimed suudavad naturaliseeruda ja millises keskkonnas. Nad külvuvad hea meelega haritud maale. Pole sugugi kindel, et nende tõusmed suudavad võistelda põliste niidutaimedega. Isekülvitaimi emataime ümber suureks saada pole ka kõige mõnusam, nad tuleb ära tunda ja kasvama jätta rohimisel. Eelistatav oleks ikkagi sihipäraselt külvata kindlasse kohta ja hooldada nagu muidki noortaimi. Kui tahad seemet, siis jätan mõned kerad ja püüan enne laialipudenemist seemned kätte saada.
DeleteMetsa all sa mõtled oma linna elamist? Naat? Tavaliselt ju ikka suurte majade ümbrus mingit viisi haljastatud, murugi külvatud. Kui hullpime eiole, siis ristikusegud kasvavad küll. Kas teil ühistut ei ole?
Ja mingit isekülvi ei tule, kui õigel ajal äraõitsenud varred ära lõigata. Muhedik ju kirjutas, et ei raatsi ja siis on juba hilja - nii just ongi.
DeleteIkka Päälinnas. Pärnal naati eriti pole. Meil oma ühistu alal on ikka muru ja asfalt, aga naaber kinnistu on kunagine tammik ja männik. Seal siis ongi mändide all naat kasvama hakanud. Meil on siin loodust palju, aga paljud ei oska seda kahjuks hinnata.
DeleteEi ma Pärnale ei mõelnud lauke istutada. Ma siin sain nii kui nii tembuga hakkama ja ostsin lupiini, põld-seaherne ja keerispea seemneid. Seovad lämmastiku ja "rikastavad" mulda. Korra jooksis mõte, et äkki istutaks õunapuude alla, mis suve lõpus istutame. Ei tea, kas on hea mõte?
Jajaa, ma olen selle lauguhaiguse läbi põdenud. Kui neid siin veel eriti nähagi polnud, oli mul neid üle 50 liigi ja sordi, väga ilus õitsemine oli. Kohal käisime nädalavahetustel, miljon tööd oli vaja korraga teha k.a. laugupealsete lõikamine. Ma rohin neid peenikesi tõusmeid veel praegu välja:D
ReplyDelete