Pisanki

Pisanka (писанка) ehk pysanka  on ukraina sõna lihavõttemuna kohta. Mitte meie siiruviiru-sibulakoortega värvitu, vaid batikatehnikas korduvate mesilasevaha- ja värvikihtide pealekandmisega hoolikalt dekoreeritud kunstkäsitöö.
Kolomyia linnas, nüüdsel Lääne-Ukraina territooriumil asub lihavõttemunade muuseum, väidetavalt ainukene omataoline maailmas. Muuseumihoone valmis 2000. aastal ning avati 23. septembril 10. rahvusvahelise hutsuuli festivali käigus. Hutsuulid on Taga-Karpaatia põlisrahvus, kelle kultuuris on pysankadel maagiline tähendus. Muuseumi ekspositsioonis on üle 10-tuhande dekoreeritud muna põhiliselt Ukrainast, kuid ka ümberkaudsetest ning kaugematestki maadest, kus lihavõttemunade traditsioon levinud on. Külastusaeg augustis 2010.

Muuseumiesine on traditsiooniline pruutpaaride pildistamiskoht

Vasakul muuseumiesise platsi haljastus, paremal linna keskväljak-park. Kolomyia linn on üsna kodune, nagu mistahes Eesti väikelinn. Munamuuseum asub kesklinnas, keskväljaku lähedal.

Vasakul  kohaliku meistri värvitud muna ekspositsioonist, paremal müügiks pakutavad.

Fuajeehämaruses oli kena õletehnikas pannoo - paar fragmenti teile vaadata

Näha võis ka munateemalisi kaelaehteid ning ühes vitriinis tervitas vaatajaid lustakas saiarahvas.

Kahjuks oli fotoka patarei tühi mis tühi ja pildid on tehtud tükk maad kehvema fototelefoniga kui mu praegune. Sestap pakun linki kvaliteetsele pildile muuseumist, kus on ka näha värvikas lillevaip muuseumiesisel väljakul mingil teisel aastal.

Munapäevad on käes
1)  Kogume inspiratsiooni    google pildiotsingulink
2) Tutvume teooriaga wikipeedia abil (vaata lühikonspekti allpool)
3) Õpime teiste kogemustest õppevideod 
4) Teeme ära - kui ei muud, siis vähemalt mõne praemuna :)

Pühademunade liigitus
Kaugeltki kõik värvitud pühademunad Ukrainas ei kuulu liiki pisanka ("kirjutatud").
Söömiseks valmistatakse põhiliselt kaht tüüpi mune: krasanki -  keedetud munad, mida värvitakse taimsete värvidega ühevärviliseks, muuhulgas ka sibulakoortega;  listovki - lehtedesse mässituna keedetud munad. Veel kaunistusvõimalusi: drjapanki - keedetud värvitud munadele kraabitakse valge muster; naklejanki - kleebitud kaunistustega munad; maljuvanki - harja, pintsli või uuemal ajal ka markeriga värvitud munad.
Kõik vahatehnikas teostatud on dekoratiivmunad, mida värvitakse toorelt ning lastakse munavalge ja kollane koore sees ajapikku ära kuivada või vahel ka puhutakse tühjaks. Siia kuuluvad peale pisankade veel
krapanki - vahaküünla otsaga täpitatud munad ning  biserki - vahakihti surutud pärlitega mustriliseks muudetud munad ning travlenki - vaha ja happega söövitatud mustrid.

Kuidas, milleks ja kellele.
Hutsuulid uskusid, et maailm püsib, kuni munavärvimistava kestab. Pisankad kaitsevad majapidamist kurja vaimu ja õnnetuste eest, deemonid jäävad kogunisti kinni munade  mustrispiraalidesse. Igal perel olid oma värviretseptid ja tähendusega munamustrid, mida pärandati põlvest-põlve. Tähendused olid ka värvidel ja värvikombinatsioonidel. Pereõnne kindlustas vähemalt neli erinevat värvikihti, kurja vaimu vastu mõjus punase ja valge kombinatsioon.Vanemate inimeste jaoks värviti tihedalt mustriga kaetud tumedamaid mune, noorematele heledamaid, sest nende elumuster oli veel hõre. Kui neiu värvis muna noormehele kingiks, siis pidi ta hoolega jälgima, et muna otsad oleksid värviga kaetud, sest muidu ähvardas kingisaajat peagi paljas pealagi.

Mune värvisid naised hilisõhtuti peale laste magamaminekut. Sobisid vaid ilusa kujuga siledad munad ning kukk pidi kindlasti karjas olema. Traditsiooniliselt kasutati mesilasvaha ning taimseid värve. Kõigepealt kanti vahaga munale muster, mis pidi jääma valgeks. Siis asetati  muna kõige heledamasse, näiteks kollasesse värvi, kuivatati ning kanti  vahaga kollaseks plaanitud  muster peale ja nii kolm-neli kihti, kõige tumedam lõpuks.Taimevärvid nõudsid kannatust, mõnikord tuli hoida mune lahuses mitu tundi. Kui värvid peal, siis sulatati vaha leegi paistel või kuumas vees, ning muna pühiti lapiga puhtaks. Munapühkimise lapile jäi ka maagiline jõud külge. Kõige lõpuks hõõruti veel rasvaga läige peale.

Pühade-neljapäevaks oli suuremas peres värvitud oma 60 muna. Pühapäeval viidi munad õnnistamiseks kirikusse ning siis jagati laiali. Kõik pereliikmed ja lugupeetud võõradki said muna. Paar muna anti preestrile, mune viidi haudadele, loomalauta, mesitaru alla, kanapessa ning mõned hoiti juhuks, kui keegi peaks aasta jooksul surema - kirstu kaasa panna. Osa mune seati  tuppa vaagnale imetlemiseks ja kodu kaitseks.

Häid munadepühi!