Friday, April 27, 2012

Pohlavarte vahel

Pohlavarte vahel käib elav kevadine ärkamine. Alles kerkisid täpiliste lehtede kaenlast lillakad pungad ja juba nad avanevadki. Sel aastal on roosakaid ja valkjaid õisi juba üsna rohkelt. Õitsemisikka on jõudnud kolme aasta eest Savisaarelt tellitud kümnekonnale hambakesele lisatud arvukas tillusibulakeste armee. Kõik eranditult mu lemmikud. Enamus on nimega või nimetud tavalised koerahambad ja nende seemikud (Erythronium dens-canis), mõned siberi koerahambad (Erythronium sibiricum) või nende seemikud. Mõned siberi koerahamba seemikud on veel peaaegu üleni maa sees. Tegelikult ongi osal mu koerahammastest asukoht pisut liiga varjuliseks muutunud. Ei tea, kumba peaks ümber istutama, kas koerahambaid või rodosid. Pohli ei tahaks ka nagu välja kitkuda. Mõned koerahambad on mustikate vahel veidi valgemas, sinnna mahuks ehk veidi lisa.



Pink perfection ( tavaline koerahammas)


 'Altai snow' (siberi koerahammas)

 Nimetu valge
Kollase kultuurkoerahamba 'Pagoda' tulevased kollased õieturbanid
 on lopsakate lehtede kaenlas näha alles roheliste nupsukestena.


Kui Savisaare hambalised on mulda jõudnud vaid vähe aega pärast sealt välja võtmist, siis Pagoda on vapralt välja kannatanud raske teekonna läbi kaubandusvõrgu. Koerahambaid on tegelikult hulga rohkem eri liikisid. Vaata kasvõi  taimenimede andmebaasi. Maailmas on mitmeid taimefanaatikuid, kes on sellesse eksootilisse taime nii kiindunud, et ei pea paljuks veeta puhkus kusagil teises ilma otsas mägedes, lootuses näha veel üht uut looduslikku koerahambaliiki  oma õiges kasvukohas. Õnneks piisab sellestki, kui enne puhkuse lõppu on võimalik vähemalt pungakesi oma silmaga näha. Noh, igaühele oma. Poe-koerahammaste sortiment võiks ikkagi rikkalikum olla, onju.

3 comments:

  1. Koerahambad on mu absoluutsed kevadlemmikud ja kunagi oli mul neist väga suur kollektsioon, aga aia ümberehituse käigus on paljud neist kaduma läinud, nüüd on vist vaja neid uuesti muretsema hakata.

    Kevadistel sibullilledel pole see valguse-varju koht väga oluline. Kui lausa kuusemetsa ei istuta, pole ju õieti kuskil seda varju. Koerahammastest veel niipalju, et enamus neist kaotab suve teiseks pooleks lehed ja varjul-päikesel pole siis mingit tähtsust.

    ReplyDelete
  2. Kevadised sibullille-kellukesed on mulle, suurte lopsakate puude armastajale, paras kribu-krabu, aga ikka v2ga oodatud ja armsad. Kui teised sibullilled on ilma 6iteta ysna yhelaadsed ja rohelised, siis t2pilised koerahamba-lehestikud olid kyll, khm, kirgi2ratavad.
    Aastaid taimenimestikke lapanuna arvan ka, et neid toredaid taimi v6iks olla m2rksa rohkem liike, aga ju siis Jumal ei viitsinud rohkem:)

    ReplyDelete