Monday, May 14, 2012

Tulbifestival Tallinna moodi

Pühapäeval avati siis see põhjamaine tulbifestival. Avamistseremooniast me osa ei võtnud, ikka kohe tulbipeenarde vahele.Tulbialade kujunduses oli jäädud meeldivalt lihtsaks - ekstra festivaliks tehtud  tulbialad olid kõik ringikujulised.
Õitsemisjärg oli parajasti jõudnud keskvarajaste kätte ja neid ma siis järjest pildistasin - ikka silt enne ja pilt pärast. Taimed täispikkuses ja vahel detail lisaks. Teile ma ometi ei saa kogu kataloogi siia üles riputada, püüan näidata igast värvist midagi, mis eristus massist millegi poolest. Loodan, et keegi "päris" tulpide sõber läheb nädala või kahe pärast ja paneb üles omapoolse tutvustuse. Hetkel neid õitseski veel vähevõitu.

Kui õigest kohast vaadata, siis midagi tulbipõllu sarnast võib ette kujutada küll.
Klassikaline tulbiõiekuju mõjub suures koguses helgelt ja rahulikult.

Seda tulbi(lehe)sõbrad ostaksid!  Nimi- "Greigs Master"
Ainult väike kogus ja ainult peahoone ees vaasis.

Traditsioonilise ringpeenra keskel troonisid püvililled, ümber 
kobarhüatsindiring ja väljaspool kahes järgus sildidstatud sordid

Tõepoolest esimene tähelepanunõudleja oligi Muhediku peenralill 
1953. aastal aretatud greigi tulp "Red Riding Hood"

Kaugele särasid ka greigi tulbi "Quebeck" suured heledad avatud täheõied

Pildile said ka ära lõigatud õitega leherosetid meeldetuletuseks või järele uurimiseks 
Kaufmanni roosatooniline "Hearts Delight" on juba mitu aastat mu soovinimekirjas. 

Üks peamaja esistest laiadest peenardest oli kujundatud sibullillede segapeenrana.
 Tulpide vahele lõhnavaid hüatsinte ja maakodu tunnet loovaid nartsissisid, igaühte 20-50 tükki pundis.

Pildile võetud peenraosa  esiservas uhkeldab greigi tulp "Czaar Peter". 

 Lilleärid on viimasel ajal taas müüki toonud selle 
vahepeal unustuses olnud 1961-aasta fosteri tulbi "Candela
Kena väike puhaskollane õis madalal hallrohelisel varrel.

Päikesekriipu värvilaik tõmbab kohe pilgud endasse. Varaseks lihtõieliseks nimetatud "Flair"

Roheõite sõpradele ka midagi meelepärast: vuhvis sulgedega
 "Yellow Bird" (ka "Yellow Exotic Bird"). Papagoi muidugi.
Köögikata juhtis tähelepanu sellele, et pildil on alles pungas õied.
Ongi nii!   Täisõies pilti vaata siit


Vahelduseks suurele segapeenrale oli kitsas pikk peenar asustatud põhiliselt punastes toonides.Eredad kuni väga eredad. Näiteks umbes kolmandana vasakus servas oli greigi sort nimega "United States", mis minu jaoks oli oma puuriva kollasepoolse punasega liiga kriiskav. Esiplaanil kõrgub Fosteriana Emperor seeria punane esindaja. Tagapool paremal on näha "Orange Emperor", mis on igati meeldiv ja nett nagu kõik selle sarja tulbid. Mõtlesin , et panen värviliste lehesrvadega Fosteriana design- tulpide juurde väikeste piltidena üles need nähtud sordid. Endale väga ei igatse, sest parimad kaks ("Purissima Design" ja "Easter Moon") on juba olemas.

"Red Emperor" hakkab lõpetama.

Rahvas pildists end nende õitsvate puude keskel (Prunus sargentii). Minu modelliks oli teletorn. See on nüüd taasavatud ja koostöös botaanikaaiaga pakutakse ka ühispileteid. Teine kord.


Hea ettekujutusvõime puhul on topeltõieline "Mascagni" kuidagi sugulane
 vana-aja topelt hilise säravpunase nimetu lõhnava tulbiga. Vähemalt selle punapeenra kõige tulbipunasem. Päike teeb pildil värvi lahjemaks ja heledamaks kui tegelikkkuses.

Tulbiringide sisse viisid teed ning keskel oli vaba sõõr, kuhu oli lubatud minna pildistama või niisama vaatama.

Siin lähemalt need papagoid, mis puhkemata kujul annavad tugeva sinise efekti.
Suurtel ringidel nimesilte enam ei olnud, sai pühenuda ainult muljele


Kes ütles, et magnooliaid vaatama tuleb sõita Lätimaale!

 Õitsvad põõsad on juba üsna eakad.  Nende naabruses ja peasissekäigu kõrval metsatukas oli näha  äsjaistutatud erinevad magnooliaid. Loodame, et need jõuavad ka õitsemiseni.

Tahapoole liikudes võib imetleda forsüütiakollast ja mailase-margareetavalget avarust


Varjupeenras  puude all olid veel mõned siberi  koerahambad õitsemas 

Trillium on ikka uhke küll.

 Külastajate sissepääsutrepi kõrvale oli igsuseid sibullilli murusse pandud.
Nii sai varjupuu omale õied okstele.

6 comments:

  1. Nii tore, et leidub ikka aega ja tahtmist oma elamusi ka teistega jagada :). Kuigi arvuti ei kanna pooltki seda edasi, mis on koha peal, sain ka mina nüüd väikese ülevaate. Ikka muljetavaldavad on need tulpide massid. Antud piltidest võitis mu südame 'Quebeck', hästi nunnu.
    Viimane pilt on vahvalt nähtud-püütud! :)

    ReplyDelete
  2. Kuule, suur-suur aitäh jagamast. Ehk jõuan mai lõpus ise ka sinna aga ei usu hästi :(
    Quebeck on eriline-imeline jah

    ReplyDelete
  3. Kõik lilled on ilusad kui neid on palju, aga tulpidele on see lausa kohustuslik.
    Mul on punaste tulpide suhtes tekkinud allergia, ilmselt sellest ajast kui mitmeid kevadeid Lätimaad pidi sõites laiusid seal kogu silmapiiri ulatuses hektarite viisi `Londoni´ jt sarnaste põllud. Küll vaatan naudinguga roosasid, valgeid ja rohelisi, aga võibolla hakkan hoopis vanaks jääma, siis pidi roosa meeldima hakkama:D
    Aga suur tänu jagamast!

    ReplyDelete
  4. Ma unustasin eelmises postituses küsida, ega Sa ei uurinud, kes neid vetikasööjaid kalu pakkus?

    ReplyDelete
  5. @Muhedik. Kahjuks ei oska midagi öelda kalamüüja kohta, laada eelregistreerunute nimekirjas sellist kaupa ei ole ka. Võib-olla kellegi kõrvaltoode. Asukoht ei anna ka abi, sest sinna loomalatrite taha polnud kedagi registreeritud.

    ReplyDelete
  6. See Yellow (Exotic) Bird on ikka päris kollane, siin pildil on ta lihtsalt veel - usu või mitte - pungas. Olen neid tööaias juba mitmeid aastaid kasvatanud, ühe vahetasin sealt omale koju ka ja kodus ka nüüd juba 3 õit. Vahva tegelane on.

    ReplyDelete