Linnametsa aias on viimased tulbisibulad lõpuks lahtiselt või anumatega maas. Sai veel õhtuhämaruses labidaga mullas urgitsetud. Ämbris tulbisibulatele väike ennustatav külm küll midagi ei tee, kuid maa kaevamine võib tülikamaks muutuda. Momendil veel krüsanteemid täisõies. Õitseb ka Kadakalt eksikombel minu aeda sattunud punakate lehtedega lursslill, kuid kahjuks on mu enda eelmisel aastal istutatud tavalise lursslille (Cimcifuga simplex) õienupud veel kõvasti kinni. Karta on, et puhkeda nad ei jõuagi. Vaat kui palju mõjub varjuline kasvukoht. Kahju. Annan talle veel kolmanda võimaluse järgmisel aastal.
Bellale on õuesuvi põnev olnud. Tuleb ju tasa teha kõik see, mis teistel kiisudel varases nooruses omandatud. Tore on vaadata, kuidas ta hasartselt täiskiirusel hoovi ühest servast teise kihutab. Puu otsa ronimisel on saavutatud kahe ja poole meetri piir. Loomulik tasakaalutunne on tal väga kehv, kuid treeningud jätkuvad kiiduväärse visadusega. Alles see oli, kui esimest korda kõnniti aia ülemisel laual, nüüd juba vallutatakse hoopis kõrgemat ja kitsamat ronitaimevõret. Kerge see ei ole, varbad harali, saba sirgus ja ikka kipub üks või teine käpp ripakile kukkuma.
Kassil on nii tore nägu ees, ta vaeseke tõesti vist mõtiskleb, kas astuda järgmine sammuke või mitte:)
ReplyDeleteTulpidele ei tee ka ämbrita mahapanek midagi, nüüd ju alles ongi see nende õige aeg, sest istutussügavusel on mullatemperatuur +5C lähedal.
Oi see Bella saba on nii maru - ära lähemale tule, muidu torkan! :) Väga armas ja vahva tegelane ikka, toredaid avastusi ja akrobaatilisi harjutusi talle!
ReplyDeleteTäna on sinu aia pilte eriti vahva vaadata. Vaatad õue, lumi ja siis sinu pilte, nagu suvelõpp või sügise algus.
ReplyDeleteKas sul see krookusering on ka tehtud? Saab kevadel ilus vaade olema.
Jah, on tehtud küll, eks kevadel paistab kuidas õnnestus või ei õnnestunud
Delete