Tuesday, January 29, 2013

Kujult nagu kuused, aga kuused ei ole - araukaariad



Vasakul olev pilt ja inspiratsioon pealkirjaks on pärit Kadaka Hispaaniaretkelt,(keri postituse lõpuossa). Esmapilgul on raske selles taamal kõrguvas puus ära tunda meie talvistes lillepoodides toa- jõulukuusena pakutavat kõrget araukaariat ( Araucaria heterophylla). See on üks väheseid okaspuid, mida võib üsna edukalt toatingimustes mitmeid aastaid kasvatada. Kahju kui selline väärikas puu vaid ühe talve kaunistuseks jääb.

Armastab valgust, ka täispäikest, mitmete allikate kohaselt meeldib talle happeline pinnas. Temperatuur aastaringselt 16-24 kraadi. Muld ei tohi läbi kuivada ega ka vesi alusele kauaks jääda. Talvel kasta veidi tagasihoidlikumalt. Armastab piserdamist toatemperatuurilise veega, eriti kui toa õhk kipub kuiv olema. Kasvuperioodil  nõrka vedelväetise lahut 2 nädala tagant.  Ümberistutus kevadel. Umbes 3 aasta tagant või kui juured hakkkavad paistma, numbri võrra suuremasse potti. Araukaariat ei pügata. Originaalteksti leiad siit


Araukaariad, need ürgsed  dinosauruste kaasaegsed, on elanud siin maal juba üle 100 miljoni aasta. Oma sirge tüvega, korrapärase võraga  ja nahkjate kolmnurksete pehmete okastega torkavad need puud  erilisena silma ka palmide ja muude lõunamaiste eksootide hulgast. Euroopas võib kolme-nelja liiki araukaariaid kohata vaid ilupuuna ja sedagi põhiliselt üksikeksemplaridena. Looduslikud kasvukohad jäävad lõunapoolkerale.
Araukaariad on mu ühed suuremad lemmikud lõunamaa puude hulgas.Toataimena olen neid imetlenud juba lapsest saadik.Vabas õhus seda enam. Paraku ei olegi mul pilte, kus araukaariad oleksid peategelased, ikka on nad kas pildistamisobjekti taustaks või poolikuna pildiservadesse sattunud. Nagu näiteks siin Maroko mereäärses linnas Essaouiras, kus rahvas on tulnud tänavale tervitama linna väisavat armastatud printsi.
.

Kõige uhkem mu kohatud araukaariapuistu asub Hongkongis, Suure Buddha mäel. Usun, et järgneval kolmel pildil on esindatud just kõrged araukaariad ja seda oma kauneimal kujul.





Kui puud ja Buddha välja arvata, siis ainuüksi pikk teekond köisraudteega üle mägise maastiku sihtpunkti ja tagasi paneb ohhetama ka tõstukitega harjunud suusamägede kotkad.

Kõrged araukaariad ei näe aga igas vanuses ja igas kasvukohas välja nagu kuused. Kõrge araukaaria rööpnimeks on leiukoha järgi Norfolk Island Pine - Norfolki saare mänd. Allpool pilt ühest Euroopa väärikamast, 223 aastasest  eksemplarist, mida loodan isiklikult kohata ning siis pildi välja vahetada ;) Link siin.



Nüüd aga tähelepanu, pildile astub lisaks hoopis teine araukaarialiik .Just seesama laialisirutuvate okstega teekäänakul. Tõsi küll, silti juures ei olnud...

Tsiili araukaaria (Araucaria araucana)on  araukaariate hulgas maarjamaa taimefriikide ainsaks vähegi lootustandvaks ahvatluseks. Heas kasvupaigas kannatavat temperatuuri -15 kuni -20, lühiajaliselt isegi rohkem. Lumikatte all võivat olla kasvõi 8 kuud.
Kasutan juhust ja pakun legaalsel viisil vaatamiseks pildipanga fotosid sellest "Ahvide susapusa puust" - inglise keeles tuntud kui Monkey puzzle tree: Piltidele klõpsates satute infolehele. Tore puu ja lisaks veel söödavad viljadki küljes.Mõnikümmend aastat vaid vaja oodata. Kodumaa Argentina ja muidugi Tsiili.


araucaria arucana

araucaria arucana


Kui kaugel põhjas siis Tsiili araukaariat võib avamaal kohata?  Pilk  põlispuude pildiotsingule Araucaria araucana nimega annab tulemuseks pildiseeria täiskasvanud puudest, kus Euroopa riikidest figureerivad Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Inglismaa, Belgia, Slovakkia ja muidugi Holland. Viimase riigi kohta võib leida  tõestusmaterjali ka Muhediku blogiarhiivist .
Googeldame veel:
Poolas Ośno Lubuskie botaanikaaias kasvab päris kena puukene Poolas on ka kohalik entusiast, kes kogunud andmeid ja pilte riigis kasvavate Tsiili araukaariate kohta Paraku on nii mõnegi puukese võras näha külmakahjustusi.Mõned puud on paremini säilinud kui teised.
Leedu ühes aiafoorumis on esitletud mitu pilti, millest vähemalt need tillemad tunduvad olevat leedumaised puuhakatised juuripidi mullas. Üks foorumlane teatab, et tema on oma puukese seemned saanud Norrast, Bergenist.

Aga Eestis? Võimalik, et neid katsetajaid on rohkem, kuid Google teab, et tuntud Hiiumaa soojamaa-taimede entusiastil Tapio Varesel on muude eksootide hulgas ka tsiili araukaaria nooreke kasvamas ning  loodetavasti on ikka veel elus ka Tallinna loomaaia ja Nurga puukoli arboreetrumi eksemplarid.

Kui nüüd väga kripeldama hakkas, siis Tsehhis, SAFRO aiakeskuses  pakutakse nimelist kultivari "Robusta Cheri", mille eksemplarid olevat juba 24-kraadise külma üle elanud. Talvekatte abil, mis iganes see ka oleks. Telli kasvõi kohe kevadeks ning hind koos kohaletoimetamisega paistab olevat alates 25-st eurost. Samas aiaäris on pakkumisel veel teisigi põnevaid taimi. Tsehhimaa suved on küll pikemad ja soojemad, kuid talvised külmakraadid võivad vahel  üsnagi krõbedad olla. Safro veebilehel leidub Milan Havlise sulest huvitavat lugemist iga müügil oleva taime kohta.

Tsiili taimede seemneid võid tellida ka  otse Tsiilist  Araukaaria seemneid hetkel ei ole laos, kuid muud huvitavat võib küll märgata.

Lisainfot ja huvitavaid pilte erinevate araukaarialiikide kohta  leiad sellelt  W.P: Armstrongi poolt toimetatavalt veebilehelt Muuhulgas saad teada, et suurim käbi okaspuude hulgas kasvab bidvilli araukaaria (Araucaria bidwillii) ehk Bunja-bunja  võras. Nende ananassisuuruste käbide varisemisperioodil augustis.septembris on Bunja-bunja puude alt läbi minev loodusrada San Diego looduspargis suletud. Aga suures rohelises käbis peitub hulk suuri maitsvaid seemneid. Araukaariate pere uusim leid pärineb aastast 1994, mil esmakordselt kirjeldati Sydney lähedal Wollemi rahvuspargis uus liik, mis sai nimeks Wollemia nobilis Tegelikult olid sama liigi 2 miljoni aasta vanused fossilid botaanikutele juba varem tuntud, kuid arvati, et liik on välja surnud. Tekstis esitatakse ka väide, et uuemate uurimiste kohaselt olevat balti merevaik päritolult araukaarialiste kivistunud vaik, mitte mändide oma, nagu seni arvatud. 
Praktiliselt poolelt - mitmete araukaariate pehme puit on ilusat värvi, sobib nikerduseks. Ka lakitootmises on araukaaria kummisel eritisel oma roll.

4 comments:

  1. Sakslased (nüüd ka eestlased) kutsuvad teda toakuuseks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Miks mitte, kui on "toakask", siis võib "toakuusk" kah olla. Tegelikult ju on vähemtuntuna kasutusel ka "toapärn" (sparmannia), samuti teab igaüks, millest jutt käib, kui mainitakse toakannikest.

      Delete
  2. Sellistel talvedel nagu tänane, peaks see Tšiili oma saartel ilusti elama. Aga kas meil seal lõunas ka... ei usu. Meie kant on natuke külm vist. Samas kunagi ei tea. Kui leidub selline soojem kohake... Ma ei tea kuda teil seal teises Päälinna otsas, aga meil siin eriti alla 20-ne kraadi polegi see talv langenud. Enamus ajast on ikka seal 10 miinus kraadi juures või vähem olnud. Tegelikult on see aasta ikka soe talv olnud. Aga Muhediku blogist võib lugeda, et statistika näitab midagi muud. Eks see statistika on ka nii ja naa. Ega muidu ole ütlust, et statistikud on maailma parimad petturid. Mitte et ma nüüd öelda tahaks, et kohe valetavad, aga nii ta ongi, et paar-kolm päeva hästi krõbedat pakast ja ongi number allpool. Samas kui teised päevad on palju lahjemad. Samas meie ju tunnetame igapäev mis toimub, numbrid mitte. Ainuke mis asja paremaks teeks on teha kõrvale üks skaala kus siis on kraadid.
    Aga jutt läks nüüd natuke mujale. Mulle isiklikult ka need araukaariad meeldivad, aga tuppa ei taha võtta. Meil on ikka liiga kuiv.

    ReplyDelete
  3. Hollandis kasvavad nad hästi, kui nii edasi läheb, küllap on nad varsti meil ka olemas.
    Mis nüüd statistikasse puutub, siis kui tegemist on 1 ja 100-ga on keskmine 50 :D, Jõgeva ja võrumaa ning meie kandi üks raske külmapäev selle keskmise ju kõrgele upitaski, üldiselt oli kuu siiski soe ja leebe.

    ReplyDelete