Päikesetuules

Üle hulga aja üks tõeliselt kuiv päev ja mis kõige toredam - plusskraadides. Ilma kuivatas päikesega koostöös seesama mitme nimega tormisaba, mis taas mõned kodud elektrita jättis. Lehtpuudelt on viimnegi leheke lendu läinud, mõni enelapõõsas veel hoiab enda omasid kinni.  Teiste piltidel on sügisel alati väga erksad sügisvärvides kukerpuud. Minu kaks väikest näitasid üsna tagasihoidlikult värvi ja praeguseks on mõlemad juba paljad mis paljad. Pärislilledest võistlevad omavahel astrid ja krüsanteemid. Astritest on lõpetanud uute õite avamise kaks kõige madalamat põõsast. Krüsanteemid vaatavad veel päris suvise näoga päikesele vastu.

Umbrohulilledest kasutab nii mõnigi soodsaid aegu. Oleks lumeta sügist ette oodanud, võinuks sarvkannikesi suvel lausa ekstra külvata. Mõni isekülvipuhmas on niigi end väga õigesse kohta laiutama sättinud.

Suvine dzungel on aia äärest vähehaaval kadunud, kuid sel sügisel on pilt meeldivam kui varasematel. Võresein  jõudis väravani ning seni ajutiste tugede najal püsinud ronijad said mugavamale toele asustatud ja ruumi jäi üle ka mõnele uuele.

Seda muret veel ei ole, et ei leiaks  põhjust aias toimetamiseks. Heas tuulekindlas varustuses lausa mõnus, tassisin veel kohvitassigi õuelauale. Futu jagas oma ootamatut liilasibulasaaki, millest ei suutnud ometi ära öelda. Mina küll põnevat pimeistutust aeda ei proovinud, asustasin uustulnukad kõrgematesse lillepottidesse.  Tänasel valgel päeval pottidega koos põõsaste vahele mulda, küll kevadel ikka mõne vaba koha leiab.