Õhus on taas jäine hingus. Kujutan ette, kuidas Thela laadalinnas oma kasvandike ümber kanaemana askeldab, et nad kõik külma öö kadudeta üle elaksid. Või tomatikasvatajad oma klaashoonetes küünlaid süütavad. Mul õnneks erilisi muresid pole. Tulevased õuetomatid trügivad alles toas aknalaual ja mõned valitud õue elanikud said õhtu eel sahmaka vett võrasse. Väljas on igasuguseid värve. Kohati peaaegu nagu "Miss Florese" piltidel, mida tublid aiahoolikud alatasa imetlemiseks üles riputavad. Hüatsindilõhn juba kolm nädalat õhus hõljunud. Esimesed on lõpetanud ja viimased võib-olla lõpetatakse paukselt, kui super-sooja ennustus täide peaks minema. Tistou hüatsindipostitus oli nii ilus ja põhjalik, et täielikku galeriid koos siltidega ei ole põhjust moodustada. Värviuuring tunnistab kõige heledamaks roosaks "Fondant"-i Roosad on tegelikult kõik kenad, olgu siis nimeks "Pink Pearl" (esiplaanil),"Pink Surprise"või "China Pink""Rohupuhmad" vasakul on krookuselehed.
 |
| Kõige heledam sinine "Blue Eyes" ( vasakul) ja "Sky Jacket" |
 |
Kohati mustjalt helkiv "Blue Saphire" on uus ja kõige tumedam,
kuigi suurt vahet vana sordi "Aidaga" ei ole |
 |
Siin aga pisut salapärane eriti hiline "Hermione".
Eks ta vist lõpuks mingiks sogast värvi kollakaks muutub, |
 |
Korraliku vanaaegse kobarhüatsindi puhmas.
Ei mingeid sassis lehetuuste üle talve turritamas! |
 |
| Vähehaaval ilmuvad sõprade annetatud iludused objektiivi ette. Aitäh, Futu. |
 |
Nagu juba varam mainitud, sel aastal on kõik sügisel soetatud tulbid hilisemad.
"Showwinneri"vanakeste õied on juba varrelt maas, uued tulijad alles punetavad.
Maha said pandud korraga. |
 |
Vana "Ancilla" juba ammu tuulde lennanud,
sama nimesildiga lisajõud esitab veel värvikat lõppakordi |
 |
Uueke kalifornia koerahammas "White Beauty", Aiamaailmast vist sügisel.
|
Eelmise aasta valge ja roosa siberi koerahamba seemikud on nagu niidikesed, kaheaastased nagu leselehed. Kolmeaastased võiksid ehk juba õitseda, kuid ei ole hästi koheldud. Kas keegi ikka veel soovib selle aasta seemneid, mis varsti hakkavad valmima?
oh, Sina ka nüüd hüatsintidega, te viite mu nii kaugele, et hakkan ka kasvatama ja igasuguseid seemneid tahan mina ka alati, ma tean, kuidas neist mõned taimed tulla köhmivad ja seda suurem on rõõm kui need tuldud saavad :)
ReplyDeleteTõeliselt uhke hüatsindipeenar, see lõhn trügib vist soojema päevaga tuppa ka :)
ReplyDeleteOhh ja ahh, millised imelised hüatsindid ja veel milline kogus! Mäletan, et eelmine aasta reaalis see tumesinine mulle eriti muljet ei avaldanud, aga pildi peal on ta küll võrratu :). Oh, nad on kõik võrratud, eriti see aroom, mille praegu juurde fantaseerin :).
ReplyDeleteHüatsindid ja kõik muu õitseb meilgi veel, jahedad ilmad lubavad värve ja lõhnu pikalt nautida. Päike sirab taevas, aga jäist õhku ta soojendada ei suuda.
ReplyDeleteHüatsindimöll on lõhnapilvena üleval. Koerahamba seemnetest arenesid välja niidikesed. Oh, kas ma oleks pidanu nad sügisel turbasse sokutama, päris peenrasse? Kui ma nüüd panen, siis saavad hukka ju. :(
ReplyDeletePisikesed koerhambukesed võivad rahulikult potis olla - kui minult said, siis oli seal ka sobiv muld. Varsti kaovad pealsed, eks siis võib suuremasse potti ümber laduda kui väga tihedalt on. Suures peenras võivad lihtsalt kaduma saada.
DeleteJah, murdusin minagi su eelmise kevade hüatsinte nähes.:)
ReplyDeletePraegu ei kujuta elu ilma nendeta ette. Ikka väga tugev ja konkreetne värvilaik, hoolimata öistest sügavkülmadest, mis näiteks kerapriimulad puhta ära on retsinud..