Praegusel aastaajal on Naissaarel käik sobiv eelkõige militaarsäilmete huvilisele.Ujumisvesi liig külm, maasikad alles õitsevad, mustikad kasvatavad noori helerohelisi lehti ja kurdlehise roosi väljad avavad esimesi õiekesi. Seentest ei tasu unistadagi. Aga ikkagi panen pildid vaatamiseks. Äkki mõni ei ole veel käinud. Tegemist oli firma väljasõiduga ja seda kõige otsesemas mõttes. Algul tunnike "Monikaga" kohalesõit, siis mitmetunnine kogu saare veoautoekskursioon; grill Rähnipesa baaris ja sadamasse tagasi kuulsa minirongiga. Ilm oli päris kena, õhus lendlesid pajuebemed, diiselmootorid urisesid ja noored kilkasid rõõmsalt.
 |
| Sadama lipurivi miinikestadel. Vene ajal oli siin suur meremiinide komplekteerimistehas ning see osa miinikestadestadest, mida vahepealsel segasel ajal vanarauakütid ära ei jõudnud vedada, on nüüd leidnud kasutust kunstiobjektidena. |
 |
| Põhjapoolses saare otsas asub 45 meetri kõrgune majakas, kuhu lubati ka üles ronida. |
 |
| Metalltrepid on torni keskel, korras ja turvalised. Teel üles võib tutvuda ajalooliste piltide väljapanekuga. |
 |
| Rõdul sai teha ringi ümber torni ja igas suunas ringi vaadata. |
 |
Endises sõjaväebaasis elavad mõned inimesed.
Enne majakat paremal oli üsna suur maatükk tarastatud ja suur uhke maja valmis ehitatud.
Ei pildistanud seda |
 |
Põhiteed olid suhteliselt kõva põhjaga, kuid teel mõne militaarobjektini sõideti ka sügavamates rööbastes.
Mustikametsa on saarel palju. |
 |
Tsaariaegse patarei suur kahurialus.Ainus, mis jäi õhku laskmata.
Kahur olevat müüdud Soome kui muuseumiobjekt. |
 |
| Loodus katab ja matab tehisobjektid ning tulemus on kohati päris hea. |
 |
| Selle monstrumi käikudes sai lausa lampidega ringi ronida |
 |
| Sada aastat on lakke kasvatanud stalaktiidirivid |
 |
| Veel üks militaarkunsti näidis |
 |
| Liivaranda on sel metsasel saarel ikka ka - sadama juures |
 |
| Minirong on värskelt värvitud ja sõidab liini ühest otsast teise umbes veerand tunniga. |
 |
| Saare lagedamate servade valitseja valmistub uueks õitsehooajaks. |
Naissaarel kasvas huvitavaid seeni. Nägin seal esimest korda hobuheinikut, porgandriisikat ja põdramokka. Ja neid oli massiliselt. Hobuheinikud kasvasid liiva all. Kui liival olid kühmud, siis tuli seenenuga libistada kühmu alla ja vars läbi lõigata. Ilmselt ei jõudnudki pooled seened üldse päevavalgusse, sest osa liivast välja õngitsetud saagist oli suba ussitanud ja lagunes.
ReplyDeletetäitsa tore, mina pole käinud, kunagi peaks :)
ReplyDeleteTänud, pole minagi käinud, väga huvitav igatahes!
ReplyDeleteKa mina pole sinna saanud, aga ehk isegi võiks ju. Kivirahnud on ikka üle kõige, ega rauakolul ka viga pole, huvitavad jäänukid ikkagi
ReplyDeleteKäisin paar aastat tagasi koos Lepatriinudega, kui R veel piirivalves töötas. Kuna ta on seal saarel tööasjus veetnud kuid, teadis iga nurgatagust ja väga huvitav oli.
ReplyDelete