Õierohke juuni algus

Kõige viimane puhkeja rodopeenral on oma väikesed neoon-punaroosad õied avanud. Pildile seda tooni püüda ei õnnestu. Tuleb ise näha, et aru saada, mille poolest see jaapani asalea  nii eriline on. Sõltumata talvest,on ta igal kevadel rohkelt õitsenud.

Tulpidejärgset rohelist aega Linnametsas ei esine. Tänavune rodode õitsemine oli eriti külluslik. Tegelikult kestab veel nädalajagu. Rodod alustavad tulpidega paralleelselt ning mõne aja pärast liituvad iirised. Ka veigelad ja minisirel annavad oma roosa panuse. Vaat alles siis, enne roose kipub vahe sisse, kuid selletarvis sai muretsetud paar pojengi. Peagi on puhkemas punane "Blaze" ning siis, kardan ära sõnuda, kuid on oodata esimesi õisi Aavikuemanda avapäeva Itohilt "Kopper Kettle". Kolm talve üle elanud väidetavalt roosa puispojeng aga, kes eelmisel aastal ärgitas  paari avanemata jäänud pungaga, oli kevadeks koguni ära hävinend. Oli teine küll ostes mingi poenurga heidik, kuid ometi oli suure puhma kasvatada jõudnud ning juured tundusid väljakaevamisel väga heas seisus olevat.

Tinkerbelle sireli punaroosad õisikud puhkevad vähehaaval

Põõsa ümber levib magus-vürtsikas lõhn, mis harilikku sirelit kuigivõrd ei meenuta

Varretu merikanni esimesed tagasihoidlikud õied meie aias.
Kõrge ereroosa merikanni puhmas seevastu torkab juba eemalt silma

Kassitõrje pulkade vahel tärkavad hernetaimed