Maltal veebruaris 5 otsad kokku

Veel paar pilti seeriast Mis õitseb Maltal veebruaris, pisut pealinnast Vallettast ja nipet näpet lisaks. Mõned lingid ja soovitused. Sellega sulgeme reisikirja ja õhutame inimesi oma silmga järele vaatama minema. Euroopa kohta suht odav maa, eriti vaiksel hooajal, ning Ryanair pakunb ikka aegajalt vägagi soodsaid lennupileteid.

Nädal on lühikene aeg ja igaüks püüab võõral maal veedetud päevadele enda jaoks parima sisu anda. Rännuhuvilisena olen  selgeks saanud, et kõike niikuinii ei jõua, tuleb valida, plaanida sekka laisemaid päevi ning mitte liiga pikki maid lihtsalt läbi kihutada. Olla valmis selleks, et osa plaane tuleb käigult ringi teha isegi väga hea eeltöö korral. Reeglina saab ise plaanitud reisidel külastatud vähem objekte kui sama pika ajaga reisibüroode ettevalmistatud huvireisidel.
Maltal on kirju erinevate vallutajate ja valitsejate rohke ajalugu, kogu maa on täis ehitsmälestisi, eriti kindlustusehitistisi ja nende varemeid. (Sõja) ajaloo huvilised on lausa või sees. Tagasihoidliku tasu eest on võimalik soetada liikmekaart, millega võib mitu nädalat sisustada militaarobjekte külastades. Ühekordsed külastustasud neile samadele objektidele on üsna kallid.

Ise reisija oluline abimees on bussiplaan, mida peaks enne päevaretke kindlasti üle kontrollima. Väikeste üllatuste eest siiski täielikku garantiid ei ole :) X-ga algavad liinid on kiiremad; eriti kiired (Malta mõistes) on T-ga algavad liinid; N-ga algavad ööliinid. Kui võimalik, püüa peale minna lõpp- peatusest või vali koht, kus busside sagedus on suurem kui 1 kord tunnis. Isegi talvisel puhkepäeval juhtus, et vahepeatustes ei mahtunud kõik soovijad bussile  Kõiki liinisid võib sõita sama 21 eurose nädalase bussikaardiga  https://www.publictransport.com.mt/en/timetables


Pealinna Valletta ja eelmise pealinna Mdina tänavad ja majad räägivad, mida oli võimalik saavutada mitusada aasat tagasi, tehniliselt hulga väiksemate võimalustega ajastul suure rahaga, paljude lihttööliste vaeva ja elude hinnaga, ent need linnad kannavad endas ka suurejoonelist  loovat mõtet ja kunstimeelt. Muide Valletta on vist ainus selge täisnurksete tänavate võrguga linn. Selleks, et palaval aastaajal õhk vabalt läbi käiks. Teised Malta linnad on pigem labürintidest eeskuju ammutanud.

Pealinna Vallettasse saabusime paljusoovitatud viisil: Sliemast praamiga üle lahesopi sõites. Ilus selge ilm ja hea nähtavus, ent napp 10 minutit, mis pealegi algas paadikonduktori katsega meile küsimata nädala pileteid (a 10 eurot) kaela määrida. Olime kavatsenud linna ekskursiooni alustada linnas ringtiirutava liinibussiga üht ringi tehes. Tegime pisut aega parajaks kaldaribal ringi vaadates. Pildilt näha olev nelinurkne bassein oli kunagi varem olnud avalik supluskoht, näha olid ajahambast puretud riietuskabiinid. Aed ees, väravad lukus ja ei lammutamist ega kasutamist. Peagi sai bussi ootama kogunenud inimestele selgeks, et valikus on minirong  (5 eurot ) ning kondimootor. Tegelikult oli see vedamine, sest nii sattusime toredasse tasuta muuseumi (The Fortress Builders - Fortification Interpretations Centre), kus puust ja punaseks tehti selgeks kindlustusehitiste tüübid ning ehitusvõtted läbi ajaloo. Boonusena korralik wc. Pilt ongi tehtud selle pika nimega maja ülemise korruse seinast väljaulatuvalt platvormikeselt.

Meie käisime Vallettas reedel. Linn valmistus talve suurimaks festaks mis küll riigipühana sel aastal pühapäevale langes - Püha Pauli laevahuku mälestuspäevaks. Osadele tänavatele olid juba uhked dekoratsioonid üles tõmmatud. Kui oleksime ööbinud linnas või läheduses, olnuks seda pidumelu ja eriti tulevärki tore vaadata, kuid loobusime, sest kojusaamisega oleks suuri probleeme tekkinud. Meie asunduses oli küll ka samale pühakule pühendatud kirik, kuid mingit erilist märki pidustustest ei olnud. Enamik poode vaid suletud. Jalutsime pühapäeval ringi Bugibbas, risti rästi ja mererannal ning külastasime lähedalasuvat Malta akvaariumi. Üle ootuste tore koht. Väga hästi hooldatud ja kujundatud, kuigi mitmete teistele akvaariumiasutustele iseloomulikke uhkete korallide väljapanekuid ei olnud. Muuseumidele tasub pileteid osta netist, saab mingit allahindlust, kui muidugi on närvi piletiostu süsteemidega  rinda pista.   

See uhkelt kaetud laud ootas meid Casa Rocca Piccolas. Paraku küll mitte sööma vaid imetlema. Vallettas paikneb üks Euroopa hiilgavamaid kirikuid ning mitmeid rikkalikke muuseume, kuid meie valisime pilguheidu linna rajamisest tänapäevani kestnud kõrgaristokraatia kodusele elule. Ainus külastajatele avatud era-palee linnas. Omanik, rajaja otsene järglane elab sees ning maja haldamiseks, kuid ka missioonitundest et jagada, toimub iga päev 6 tunnist ekskursiooni  omaniku või lähsugulaste juhtimisel. Kunstivarandused, mis ühte hoonesse kokku kuhjatud, on peaaegu uskumatud. Palee raamatukogu pidavat juba enam-vähem digitaliseeritud olema - riiklikul toetusel. Meie ekskursiooni juhtiv noor sugulane oligi selle tegvusega seotud. Ning sealsamas inimeste igapäevane elu - rõdu, kus lossiproua istuda ja oma näputöid teha tavatses või voodi, kus ta ilmale tõi 7 järeltulijat, kes kõik maailma eri paigus hinnatud spetsialistide ja juhtidena ametisse said. Nii põlvkondade kaupa märgilisi isikuid. Uhkusega näidati raamitud kutseid eelnevate ja ka praegu valitsevate kroonitud peade kroonimispidustustele. Palee sisehoovis paiknes väike võluv aiake. Ekskursioon lõppes maa-aluse pommivarjendi külastusega, mis oli rajatud teise maailmasõja ajal paljude linnaelanike abiga vana veevarustussüsteemi puhastades. Praegu igatahes on veevarustus kuidagi teisiti lahendatud, kuid vana süsteemiga juhiti maa-alusesse reservuaari nii vihmaveed kui merest soolast vett lisaks. Vahemeri ei ole ju ka teab mis soolane, vast sobis isegi söögi tegemiseks selline vetesegu.Varjend mahutas paarisaja inimese ringis. Tegelikult on linna alune täis uuristatud käikusid erinevate ehitiste ja linnaosade vahel. Milleks ja kuivõrd neid tänapäeval kasutatakse, kes teab. Meie saime era- ekskursiooni, sest samale tunnile teisi huvilisi ei sattunud. Väljastpoolt ei eristu peatänava ääres asuv palee mingi erilise uhkuse poolest teistest kõrvalasuvatest hoonetest.

See pilt annab veidi aimu, et pindalalt väikene linn on ka ülalt alla läbilõikes kihiline. Linna kohta on palju materjali netis leida, kes vaid soovib võib järgida mõnd ette kirjeldatud marsruuti või hoopis oma jalgade juhtimist usaldada.

Barraka Upper Gardens. Armastatud puhkekoht hea vaatega merele ja üle lahe asuvale kolmele poolsaarekesele, igal eri nime kandev linn. 

Valletta nagu ka tema sõsarlinn Floriana on kindluslinnad. Tänapäeval on nurgeliste kindlusmüüride sisepoolele rajatud avalikud aiad. Kuulsaim neist  küll Barraka Upper Gardens, kuid ka teised väärivad külastust (tasuta). Ülemist Barraka aeda ühendab mere tasapinnaga lift, kus vähemalt alt ülesse sõitmiseks kasseeritakse väikest tasu. Mõningaid tasuta avalikke lifte leidub linnas veel. Vähemalt ühele juhuslikult komistasime.
Tugitoolireisijale hea piltjutustus Vallettast siin  Tõesti, peaaegu nagu oleks ise kohal käinud.

Habenelgid nii peenardel kui anumates on kompaktse madala kujuga

Anumas kasvab mingi hebe. Ilusad taimed, mida meilgi sügiseti müüakse -
 lühikeseks heameeleks  ja  peagi järgnevaks kahjutundeks nende hukkumise pärast. Tõsi küll, mõned kribulehelised sordid võivad vedamise korral isegi talvituda, on järgi proovitud.

Sellest hallilehelisest põõsas-tarinõgesest ( Teucrium fritica) on Valletta ühel rohealal  madal hõbehall hekk.  Korralikult kanti pöetud, kuid ikka leiab võimaluse õitsemiseks. Meie jaoks oma igihaljas olekus liiga külmaõrn. Mõned tarinõgesed ent on meil lausa pärismaised ning haljastuses kasutamiseks on saadaval mitmeid sorte erinevatest tarinõgese liikidest. Kõik selliste väikeste pikapõlleliste huulõitega

Mdina ehk vaikne linn on hästi ligipääsetav võrdlemisi kiirete bussidega, Bussijaam asub samal kõrgusel kindluse väravaga, hea kohe sisse astuda.  Kindluse müürilt  avaneb talvel kaunis roheline vaade mittelinnastunud maastikule. Suvel siis avar pruunitooniline vaade :) Ka kindlustuse müüridest väljaspoole jääv Rabati linnaosa väärib uurimist. Laste ja vanakeste rõõmuks võib Rabati ringiks kasutada iga tunni järel väljuvat audiogiidiga minirongi. Kes hüper super eelajaloolisse maa-alusesse maailma Hypogenumisse pole taibanud paar kuud enne piletit soetada netist, see võib lohutuseks külastada Rabati katakombisid.

Usun, et pildil on mimoos, mis kavatseb varsti õitsema puhkeda

The Limestone Heritage Park and Gardens asukohaga  Siggiewi linnas. Tore külastuskoht endises lubjakivi karjääris, kus näidatakse kõigepealt valitud keeles õppefilmi ning siis suunatakse audiogiidiga ringkäigule, kus näitlikult lavastatud kivimurdmise ja töötlemise ajalugu originaalsete tööriistade, masinate ja elusuuruses nukk-mannekeenide abil.  Koht ise ka kena, seinast laskuv kosk, 

Juga kivimuuseumis. Pilt pärit TripAdvisori pildipangast.

tsitruseliste aed ning paar eeslikest ja kitsekest aedikus imetlemiseks. Ega see muuseum asugi kuigi kaugel praegu tegutsevatest kaevandustest, kus kaasaegsete masinate abil üsna kärmelt saare kaljupinda suuri süvendeid uuristatakse. Kuniks jätkub kohta. Läbitöötatud kaevandustes pidavat olema ehitiste lammutusjääkide ümbertöötlemise keskused. Lubjakivi kevandamise kõrvalsaadusena tekib omajagu väiksemaid kiviräblusid. Vähe suurematest laotakse kaitsemüürikesi; väiksem puru on heaks niiskust hoidvaks aianduslikuks kivimultsiks. Osa endiseid karjääre on tsitruseliste või oliivipuude aedadeks kujundatud. Viimasel ajal on ehitistes ka juba betooni kasutatud. Kohaliku materjali osakaalu ses betoonis ei tea. Loodetavasti valdav. Muuseumi eeltutvustut saab youtubest näha, näiteks siit https://www.youtube.com/watch?v=MgrXqgVX5ys   Oh, ja seal näeb veel igasuguseid huvitavaid tarbeesemeid lubjakivist, muuhulgas meie kassiluugi kohalik asendaja - nurgaga käik ukse kõrval:

Pilt siit

Mine ja saa sammukene lähemale Malta kivisele hingele.  Meeneks võid kohapeal oma käega uuristada eeljoonistatud kiviplaadikesele malta risti. Niivõrd kergesti töödeldav kivi! Kui majapidamises puudus mõni mööbli- või tarbeese, siis mõned ajad tagasi oligi kõige loomulikum viis selle hankimiseks oma käega kivist välja tahudes-uuristades. Tegelikult alumistes kihtides leidub ka tihkemat materjali.
Siggiewis asub ka linnupark, põhiliselt hästi väljaõpetatud jahikotkad. Sinna me ei jõudnud.


TaQali käsitöökeskus ja rahvuspark (loe kena noor pargikene endisel sõjaväeterritooriumil.) Huvitav on külastada klaasipuhumistöökoda ja tooted on ka fantaasiarikkad ning värvilised.

Mdina Glass. Sellesama pildi ja veel teisi pilte ning toredaid videoid leiad nende facebooki lehelt

Paksu glasuuritud  savikeraamika kohta oli mul eelarvamus, kuna on kogemus sarnaste Itaalia käsitöökruuside kiirest glasuuri murenemisest.  Hõbedast filigraanehted aga on toredad. Ka on Maltal saada igat sorti nahast ja muust materjalist  kotte ja kotikesi. Nii odavaid kui kallimaid.

Peenar talinelkidega

Aiandushuvilistele pakun linki, kus on kenasti kirjeldatud ja piltidega illustreeritud mitmed Malta tasuta ligipääsetavad aiad: http://mymalta.guide/gardens  (ära ehmata kaardi errorist, keri allapoole) Kui aega ja entusiasmi jätkub, miks mitte külastada just Valletta sõsarlinna rohealasid ja muid toredid kohti. Selleks pole muud kui Valletta bussipeatusest pealinnale vastassuunas liikuda - nii umbes kilomeetri jagu. . https://www.guidememalta.com/en/walk-the-floriana-heritage-trail
Lisaks võib valida ka mõne kuulsama tasuliste aedade hulgast. Aiad on külastatavad eraldi, ei pea võtma lisaks paleede ekskursioone. Palazzo Parisio aeda me ei jõudnud, aga oleks vaadanud küll hea meelega http://www.palazzoparisio.com/palace-garden/the-gardens

Tekomaaria - Tecomaria capensis. Eeskirjade järgi suveõitseja,
kuid sellegipoolest jäi kuskil kaamera ette.  Pisut räsitud küll. Maltal aedades 
ning ka aedadest plehku pannuna kusiganes kohas..
Tekomaaria on  pisut külmaõrnem sugulane ronivale trompetõiele,
mis mõnedes meie soojemates aedades õitseb üsna regulaarselt.

 San Antoni aed Attardis oli kahjuks renoveerimiseks suletud, kuid päeva päästis samas  kõrval asuv Villa Bologna suur ja rikkalik aed koos poekesega aiakraami ja samal territooriumil asuva savikoja toodangu müügiks. Päris kenad savinõud olid seal. Ning porgandit ja kartulit oleks ka saanud osta. Veetsime aias mitu mõnusat tundi, polnud piletirahast sugugi kahju. Suletud San Antoni aiast üle tee asuv lastesõbralik söögikoht Kitchen Garden toimis õnneks ja mõistliku tasu eest sai kõht maitsvat toitu täis.  Kogu linn oli kuidagi väärikas ja mõnus, ikka päris linn; mitte selline turistiküla nagu meie peatuspaik :)

Tooneliilia Asphodelus on kevadine õitseja  ning Maltal põhiliselt kohatav teede servades.

Igat umbrohtu ei jõua ka määrata, kuid kenad klaarid valged õiekesed ikkagi

Kui ise ei viitsi reisikorraldusega tegelda, siis Tensi -Reiside spetsialistid on kokku pannud päris kena reisikava sügiseks: http://www.tensireisid.ee/malta-ja-gozo-3 . Muretu ja vastavalt soovile tihedamalt või lõdvemalt sisustatud aeg. Või nagu mõned inimesed ütlevad, et ise reisi sebimise asemel teenin parem raha selle ajaga ja las reisispetsialistid teevad oma tööd. Kah õige.

Bermuuda jänesekapsa säravad õied päikesepaistel on vähemalt sama armsad
kui meie hangede alt piiluvad lumekuppude ninad