Tuesday, October 22, 2019

Igikestvad puud

Reisil käia on tore, kuid tore on ka kaasa elada sõprade käikudele. Just praegu on Aaluja Tiia reisil, mis homme suundumas sekvoiade looduskaitseale. Oletatavalt on see   Sequoia & Kings Canyon National Parks. Selles Ameerika rahvuspargis kasvavad Hiidsekvoiad ehk mammutipuud (Sequoiadendron Giganteum). Looduse poolt väljavalitud hiiud - haiguste, kahjurite ja tulekindlana jääb mõnel tärkamine imepeenest seemnekesest mitme tuhande aasta taha.  Sekvoiasid kaitseb paks koor, mis sisaldab tanniinisid ning haiguseidud ei saa areneda . Kui mõni kahjur kallale kipub, käivitab puu keemiavabriku ja kahjustus jääb tagasihoidlikuks. Normaalne tulekahju 3-30 aasta tagant hävitab kõrvalt konkurendid, katab maa viljaka tuhaga ning kuum suits päästab valla aastaid oma aega käbides oodanud pisikesesed seemned. Aitaks kui iga puu kasvõi üks-kaks täikasvanud järglast saab. Seda siis looduslikku ringkäiku arvestades. Ent inimene käivitas 19. sajandi keskpaigas ulatusliku punase puu puidu tootmise ning selle vastu ei saanud sekvoiad enam midagi ette võtta. Need puud, mis alles, on looduskaitse all.

Aga minu reisipiltide hulka lisandus ju ka üsna hiljuti isiklik mammutipuu.

Mammutipuu Kirde-Šveitsis, St Galleni linnas . 
Istutusaeg umbes 1840, kõrgus umbes 35 meetrit
Oksad lähemalt
Tüve pääseb kõige lähemalt vaatlema ja see on üks tõsine tümikas
Puu kõrval kahes keeles silt. Et te ei peaks silmi pingutama, siis sisukokkuvõte siin: Mammutipuud võivad oma päriskodus, Sierra Nevada mäestikus kasvada üle 100 m kõrguseks. Sequeiadendron on nime saanud irokeesi ja saksa immigrandi poja Sequo- Jah järgi (1770-1843), kes pani aluse põlisrahva kirjakeelele. 19.sajandi majandusbuumi ajal, mis põhines pitsikaubandusel ja tööstusel, istutasid nii mõnedki villaomanikud omale prestiizi märgina aeda mammutipuu. Praeguseks on need villad ja villa aiad kadunud, ainult mammutipuud siin seal linnas annavad märku kunagisest uhkusest.

P.S. Mammutipuul on lähedalt sugulane ranniksekvoia (Sequoia sempervirens). Neil on palju ühiseid omadusi, muuhulgas ka eriti paks koor ja koostöö tulekahjudega. Paljunemisega ent tegeleb rannikusekvoia tõsisemalt. Vanade puude ümber võib kohati märgata juurevõsust tekkinud noorte puude ringe ja kui vana puu maha võetakse, siis kännuvõsust kasvab uus. Ranniksekvoia okkad on väga lühikesed eriti tipuosas, sest veevaegus kimbutab - maast üles pumbata kõrge ja päris pidevalt ka udusid ei ole, kust lisa hankida. Ranniksekvoia suudanb vett sisse võtta isegi koore kaudu. Kõige kõrgem hetkel elus olev sekvoia, ongi ranniksekvoia, Hyperion, kõrgusega 115,55 meetrit. Selle puu täpsne asukoht ei ole avalikustatud, et huvilised ei tormaks massiliselt kohale ning kahjustaksid sellega looduslikku keskkonda. Hiid-sekvoiade pikim jääb kasvus paarkümmend meetrit alla.


2 comments:

  1. Ma arvan, et kui Tiia sealt tuleb, siis on tal ka Sequoiadendron Giganteum kotis. Meie kliimas kasvab väga hästi, minu oma on juba 2 talve vastu pidanud ja 10 cm pealt 40 cm kõrguseks kasvanud. Tõsi, need olid suhteliselt pehmed talved.

    ReplyDelete
  2. Jaa kui selline puu omal kasvaks oleks uhke küll

    ReplyDelete