Saturday, November 2, 2019

Aga suved on meil valged

Seda peab üha kordama endale, kui iga päev muudkui naksatakse valge aja küljest järgmine jupp maha. Aga keset päeva on natukene valget aega ka, eriti kui juhtub puhkepäev olema. Selline huvitav aeg. Kerged miinuskradid on juba üle käinud, kogu suve pikisilmi oodatud vihm on lõpuks kohale jõudnud ja sajab ja sajab ja sajab. Täna siiski oli valge aeg täitsa kuiv ja plussis ka. Istutamist olid  ootamas viimased kivilakribud, pähesadanud lehekihi alt said päästetud mõned talve-läbi haljendajad. Natukene käärisid välgutatud siin-seal, ära koristatud viinapuude võrgud. Vaatamata väga korralikule väliriietusele tuli teha mitu tubast varbasoojendamispausi kuuma teega. Ning kõige tähtsam - tunnustada oma tähelepanuga kõiki säravaid sügise-staarisid.

Kukehari 'Brilliance' on hilisem ärkaja kui teised kõrged kukeharjad, kuid
kassi kukil on säranud kogu sügise ja viibib pisut veelgi. 
 Herbstfreude on  vist igas sügiseses aias olemas -
olen püüdnud paremat otsida aga pole leidnud samaväärsetki. 

Aga seegi punetaja on Herbstfreude - usu või ära usu.
 Kasvab juba mitmendat aastat samas potis ning
mis lopsakuses puudu jääb, saab saab värvisäraga tasa tehtud.
Punase pöögi kuldlehtedest sügisrüü. Roniva hortensia tohutu lehekuhi samast kõrvalt
 komposti kantud ja alpikannid selle liig paksu teki alt vabastatud.   



Põhiliselt küll leheilu, kuid õisigi jätkub veel

 'Tiger eyes' ei pleegi nii ruttu heledaks kui suvel.
Ta on ka üks vähestest roosidest sel aastal, kel lehestik pruuntäpist rikkumata.

Mu hämarapoolses aias ei hiilga okaspuud oma talivärvidega. See väike hiibapuu oli silmaga vaadates üsna eredates toonides, kuid fotoka arvates silmapettus, mida pole vaja jäädvustada. 

'Silver dollar' Teine katse soetada ja seekord õige. Esimene osutus White Lady'ks. Uhked valged õisikud, mis ainult pisut roosakaks tõmbusid. Kuid pole parata, külm on oma sõna juba öelnud. 


Siin aga minu esimene aedhortensia 'Mustila'. Mulle meeldib -
 õhulised õisikud on toredad ka hilissügisel. 



Tumeroosad alpikannid said pildile nädal tagasi, praegu on õisi pisut vähemaks jäänud.

'Ajutiselt' oma kasvukohale torgatud sootamm on ainukene ilusasi, mis veel seda
 ebaesinduslikku seinaäärt kaunistab. Langevad needki lehed ja jääbki järgi klassikaline kolekoht.


Aga samas suunas saab teha hoopis meeleolukama aiavaate. 

Sügisel veel lehelangetuse tööd ka novembriks jäänud.

 Krüsanteemid elavad ka hästi kui välja arvata see, et uutest inglastest ei jõua vist mitte keegi sel aastal õisi avada. Kõige paremas hoos on ikka ukrainlased - rõõmsameelne kollane ja pisut sagrispäine roosakasvalge. Vanad kohalikud ja lätlased on kes lõpetamas, kes kestmas.

2 comments:

  1. Neid tublisid, kes ikka veel õitsevad on ja silmarõõmustavaid hetki on ka juba uinuvas aias aga eks jah, suur sügis on käes ja talveootus hinges :)

    ReplyDelete
  2. Ei ole mingit talveootust veel novembris. Detsembris jah, tulgu kui tahab, no nii kahekümnendast kuupäevast soovitavalt. Maal ehk ehk tõesti lumevalgust põhjust oodata, linnas on tänavad niigi valged enamasti.

    ReplyDelete