Õitsemisest ja värvumisest okoobrikuus

 Nüüd, kus paar päeva järjest on miinuskraadid jõudnud kaheksani, ei ole sel aastal enam rohkem oodata heitlehiste poolt. Edasi pääsevad vaid igihaljad ja pool-igihaljad.

Miinus 2 on temperatuur, millele vastu panevad nii mõnedki lehed või ka õied; kui seda lühiajaliselt, on. Segavaks asjaoluks ei ole ka lühiaajaline lumi, pigem kaitseb veel mõnd õit külma eest. Mõned tublid on nõus ka väheks ajaks miinus viiega leppima, kuid edasi tuleb pilgud pöörata igihaljaste poole või siis hoopis lume poole, kui seda juhtub olema.

Siiski meenutaks veel korraks läinud sügist. Kui palju siis kannatavad meie lehelised ja kes neist on tublimad? Läheks seekord mööda krüsanteemidest ja astritest, kes niigi on juba tähelepanu saanud. Eraldi on läbi võetud ka vähesed sügisvärvides punased.

Oktoobri lõpuks alles hakkasid kolletama need, kellel on ette nähtud näidata kollast värvi. Minu pildil on kõige tähtsam tegelane roniv hortensia, tammed annavad pigem pruunikat tooni, mis see-eest jääb kauaks puudele.Hortensia on selle poolest veel tähtis,et tema kollased lehed tuleb ära korjata, muidu jääks puualune haljastus liiga paksu lehekihi alla.

Külmakartlik aga väga ilus - suureõieline kõreliilia, Tricyrtis Macrantha. Ikka ma kipun teda hoidma kas liiga varjus või liiga näljas. Peagi algavad ka külmad ja jälle ei ole ta jõudnud näidata peale paari õiekellukese kui ideaaljuhul peaks olema kogu õievars täidetud kollaste õitega. 

Köögiakna vaates on oktoobri lõpuni veel värve küllalt, kuigi alumine lillenõu on juba täidetud talviste okstega

.

Oktoobris puhkesid paar õit tihkel habemättal, Liriope Musari. Ta on selline imelik taim, et lehed on küllaltki külmakindlad, kuid õitsema eriti ei kipu - oleks ju päris kena sügisel terve mättatäis kobarhüatsindi sarnaseid õisi. 

Oktoobris on õitsemiseaeg ka seitsmepojapuul, ta  täidab oma lähema ümbruse õrna magusa lõhnaga. Tema õitseb üsna aeglaselt ja õied avanevad kordamööda, igatahes punetamiseni ta pärast õitsemise lõppu ei jõua, enne saabuvad külmad.

Okoobris on veel üsna kenad ka kõik hortensiad, näitena siis väikese Bobo õite värvumine

Kui see päevakübar veel ka selle talve üle elab, tuleb osa temast tagasi anda Tiiale - tal sai algtaim talvel hukka. Aga pool-töidisõielisena on ta ilmatu uhke.

Sel aastal tänu eriti soojale oktoobrile jõudis ka täielikult õitsma Fortune'i kivirik. Paar külmakraadi korraks teda veel ei hävita,aga rohkem kindlasti mitte. Maailmas väga populaarne taim sügisese õitsemise tõttu, uusi sorte muudkui aretatakse. Eestis kipub tavaliselt pisut külm tema õite jaoks olena aga lehedki on tähelepanuväärsed - nagu toabegoonial.

 

Kui juba sügisõitsejate demonstratsiooniks läks, siis näitan ka kõige hilisemat - sügisene Carmichaeli käoking. Seda siis kui arvesse ei võta roose, krüsaneeme ja talviseid õitsejaid.Tema on pildistatud juba novembri algul.

Igatahes oktoobri lõpuks olid küll suured puud enamasti poetanud ära oma lehed, kuid keskmistel ja päris põõsastel oli veel rohkem või vähem värvunud lehti peal küllalt.