Küpros on saar, kus tegelikult puuduvad botaanikaaiad klassikalises mõistes. Sellekohaselt on küll nimetatud meie poolt külastatud Adonise botaanikaaed ja tasuta botaanikaaed Aphrodite supluskoha juures Akamase poolsaarel. Larnaca lähedal asuvast botaiast räägitakse arvustustes kui peopidamise ning loodustoodete ostukohast (efiirsed õlid) ja einekohast looduse keskel. Taimedest ei sõnagi. Kahjuks jäi külastamata mägedes endise kaevanduse alale rajatav noor botaanikaaed.
Omamoodi tore koht on siiski Ezholsa jõeoru kaitsealal asuv Episkopi looduskeskus. Vaatame kõiki järjekorras.
Episkopi looduskeskus.
Selle perenaine oli väga lahke ja täielik looduse ning etnograafia entusiast kuigi mitte just õppinud taimetundja. Pilet oli 5 eurot sinna. Kõigepealt näidati pooletunnist filmi taimedest, loomadest ja paljudest lindudest Ezhousa orus. Saaliekspositsioon oli päris põhjalik - paljude tahvlite, kivide näidistega ja loomade-lindude topistega keset jõeoru maastiku. Perenaine andis meile proovida taimeteed ja kohalikku puskarit (hoiatamata) mis olevat tehtud rohelistest laimivartest ning oli olnud varasemal ajal universaalseks ravimiks igasuguse häda puhul. Temalt ostsime kaasa ka kotikese pähkleid, mida ma kohe ära ei tundnud, sest polnud peekanipähkeid koorega näinud. Perenaine ütles küll kreekakeelse nime aga sellest ei olnud muidugi abi. Proovida sai ka kreeme ja võideid, kuid neid me ei hakanud ostma. Hoone ümber oli kujundatud aed mini kaitsealana - kõik oru erinevad tsoonid koos vastavate puude põõsaste ja rohttaimedega. Osadel taimedel olid mitmekeelsed sildid juures. Kahjuks ei olnud lubatud midagi rohida ega kuivanud varsi ära lõigata, sest kõik pidi olema looduslik.
Üks tahvlitest ekspositsioonis.
Küprose rahvuslill on küprose alpikann. Nägin seda hiljem Akamase poolsaare pargis keset võsa massiliselt õitsemas. Aasta pidi hiline olema, sest see taim õitsevat talvel ja märtsi algul pidavat lõpetama. Neid oli roosamaid ja valgemaid, meie jaoks muidugi liiga külmaõrnad.
Ezhousa kallasel on ka loodusrada. Me ei tundnud end selle raja jaoks küllalt vormis olevat kuid see pidavat vähemalt algul ka autoga sõidetav olema. Eks me siis sõitsime. Alguses vasakul madalal jõekaldal. Tee ääres oli pilliroogu ja võsa ning mitmeid tsitruste aedasid. Vähe kevadlilli. Tee muutus üha porisemaks ja kivisemaks ning lõpuks ei tundunud üldse ahvatlevana seda vastupidises suunas uuesti läbida. Jalakäijatele oli küll vahepeal sild, kuid mitte autodele. Tegelikult meil vedas, sest kui peatusime ühe tsitruste aia kõrval, olid seal inimesed ja me palusime paar vilja maitsmiseks, võimalik et ka ostmiseks hiljem. Habemega peremees aga teatas et paari mandariini ei saa, peab võtma vähemalt paar kolm kilo ja tasuta. Aed oli üpris suureks kasvanud, vanamehe poeg niitis parajasti rohtu kõrgete puude alt.
Puude põhisaak oli vist korjatud, kuid puude otsas oli jääke piisavalt. Erinevad, mõned pisikesed ja paljude seemnetega kuid eriti magusad, mõned jälle hapumad. Puude alt ei lubatud korjata.
Varsti pärast seda aeda jõudsimegi kohta, kus tee viis üle jõe. Meil oli valida kas otse üle mägede kodu poole või jõe teist kallast pidi tagasi. Valisime jõe oru. Tee muutus paremaks ning tõusis kõrgemale kaldale. Vaated muutusid üha ilusamaks. Oleks kahju olnud kui seda ei oleks näinud. Liiklust sel teel peaaegu ei olnud.
Lõpuks jõusimegi tagasi looduskeskusse, kuid vähemalt ühel meist ei jätkunud enam kannatust seda aeda lähemalt uurida :)
Adonise botaanikaaed.
Rajatud ja peetav abielupaari poolt, kus naine oli olnud kuskil sotsialismileeris ühe restorani peakokk ja mehel mingi tehniline eriala. Pärast mehe insulti aga otsustasid nad eluviisi muuta ja hakkasidki rajama era-botaanikaaeda. Looduslikult kauni mäekese otsa, mille all sillerdas järv. Ei tea, kuis kõik see vajalik kraam kohale toimetati, sest viimane osa teest on üsna järsk, sik-sakiline, loodusliku pinnaga ja kitsas. Külastustasu oli 10 euri. Lahtioleku aeg ebatraditsiooniliselt õhtupoole. Meile sobis, sest enamik kohti suletakse lõunast. Sissepääsutasu eest sai paar pudelit vett, mis spetsiaalselt viilitud selle botaia tarvis, erinevaid omavalmistatud limonaade, mõningaid puuvilju ja põhjaliku efiirsete õlide ning võiete proovimise. No pärast seda kastitäit õliproove lõhnas kogu seltskond üsna vängelt. Lisaks oli võimalus ka oma nägu ja käed ära kreemitada. Peremees ja ta naine olid väga jutukad ning lahked. Varem olevat olnud ka mitmeid alkohoolseid jooke proovida, kuid see proovimine käis arvatavasti pererahval endal üle jõu. Kuna külastajaid oli parajasti mitu satsi, tuli aiaosa endal uurida. Sinna oli ehitatud veel bassein kosega, mingi pidupidamise katusealune ning üks suvitusonn. Aias oli selle rajamisel kõvasti tööd tehtud. Mäeküljel oli toredaid looklevaid radu, istutatud oli erinevaid taimi ning parajasti õitses mitmedki lilli. Ainult kahju oli sellest, et peaaegu kõik taimesildid olid täiesti valgeks pleekinud.
Head nimed botaanikaaedadel ja muidugi jään jätkuvalt imetlema neid hiiglaslikke sukulente, mis meil potikestes toas ka kasvavad ja muidugi imetlen jätkuvalt sinu häid ülevaateid
ReplyDelete