Küpros I

 

Küprosel 20.03-27.03 2024.a.

Sama AirBalticu odavlennu kampaaniaga nagu Cran Canaria reiski. Lennuk viis meid Larnacasse, kuid ööbimispaiga valisime sealt 150 km kaugemal - Paphoses. Kuluski ära esimene päev eraldi sõiduradadega kiirteel, et harjuda taas vasakpoolse liiklusega. Inglise alluvusest on veel säilinud üsna hea inglise keele oskus, sõjaväebaasid ja kolme auguga elektripistikud. Laadimiseks siiski oli toas paar üleminekut. Veel- meie rendiauto mõõtis kiirust miilides, tee ääres olid  kiirusesildid  kilomeetrites täiendatud väiksemate numbritega miilides. 

Kiirteel on kiirus maksimaalselt 100 km tunnis, kuid leidub ka hulk aeglasemaid kohti. Kahel pool teed on näha, kui palju on selle kiirtee rajamiseks maad tasandatud - küll mägede külgi raiudes küll orgusid mahendades. Üles- alla liikumist ja kurvides looklemist jääb ikkagi küllalt palju alles. Üks vähe pikem tunnel oli ka.  Üldiselt olid suuremad teed seal üsna heas korras.  Tagasisõit lennujaama oli hommikul ja sisaldas ka pooletunnise ummiku. Õnneks olime selleks piisavalt aega varunud.Tee ääres ja mujalgi kollendasid parajasti hiid- vaiguputked, apteegitilli suuremad lõhnata sugulased.

Pildil olev hiid-vaiguputk - Ferula communis kasvb Episkopi looduskeskuses. Paremal kõrgub rippuvate okstega rose-pipra puu - Shinus molle, mil küll ei olnud parajasti viljad valmis. Õied olid pungas ja mõningad viljad veel rohelised.

Saarel on peale ametliku kreeka keele ja inglise keele  levinud ka türgi keel ning vene keel, sest sinna on kolitud üsna palju endise NSVL liiduvabariikidest. Isegi paljud sildid, ka poodidel on venekeelsed. Meie ei võtnud omale eesmärgiks külastada türklaste võimu all olevat Põhja-Küprost. Küprosel on hulga rohkem punaseid puhkepäevi ja üks neist - Kreeka iseseisvuse aastapäev, sattus ka meie sealolekuajale. Ega muud, kui mõned kohad olid kinni ja korraldati koolilaste rongkäike. 

Hinnad poodides on meiega võrreldavad. Puuviljadest olid parajasti valmis apelsinid ja mandariinid - neid oli erinevaid, kuid kõik olid magusamad ja paremad kui meil saada. Kreekas on väga head maitsestamata  jogurtid. Neid leidub üsna rasvaseid, kuid juba 5% line on küllalt hea.  Alkohol on  seal odavam. Mägedes on viinamarjaväljad ja palju erinevaid veinipruulijaid. Küprose juust on halloumi -  kitse. ja lamabapiimasegust valmisatatud poolkõva juust. Struktuurilt meenutab nii meie sõira kui poodides olevat kreeka juustu, on nende vahepelne. Kõrgema sulamitemperatuuri tõttu  sobivat hästi grillimiseks. Esimese tüki ostsime poest ja see oli huvitavalt maitsestatud ning päris meeldiv. Selle peale külastasime üht degusteerimisega juustukoda, kus 5 Euro eest kanti lauale 4 erinevat juustu ja jogurtit ning siirupeid ja kastmeid sinna juurde. Kokku oli seda päris palju, kuid kahjuks valmistas see maitsmine pettumuse. Jogurt oli seal väga hapu, juustud kuidagi tuimad ja maitsetud, pealegi täiesti magedad. Lidlis on alatasa Keeka päevad, ostsin sealt  huvi pärast halloumit mis kandis lihtsalt nime küprose juust. Sel polnud maitsel viga aga oli üpris soolane. Grillimiseni ikka ei jõudnud.

Kohvist. Kõige levinum  kannab nimetust küprose kohv, kuid tegelikult on see variant türgi kohvist - keedetud peeneks jahvatatud kohvipaksu peal, mis jäetakse tassi põhja. Vähemalt kaubanduses polnud seda keedetud koos suhkruga. Muidugi on uuemal ajal saada ka erinevaid masinakohvisid.

Peatusime appartmendis, ning valmistasime vähemalt hommiku ja õhtusöögi ise. Lõunal käisime mitu korda lähedal asuvas Grill House nimelises söögikohas, mis tegelikult oli Rumeenia restoran ja oma rahvuslikke toite tegid nad hästi, eriti kapsarulle.

Toit on nüüd põhjalikult läbi jutustatud . Võtame käsile heakorra "meie"  linnas - Paphoses. Küpros astus Euroopa liitu koos meiega, kuid linnas on pilt umbes nagu meil vahetult pärast uut iseseisvumist 90-ndatel. Sellel mõttes, et palju on poolikuid ehitisi ja tühje jäätmaid. Kui igamehe krundid on seestpoolt rohkem või vähem korras, siis eikellegi maa on paras prügimägi. Sealt saaksid pioneerid hõlpsalt meie algkooliaegse normi - 50 kg vanarauda õpilase kohta kokku. Kõnniteed, niigi kitsad, ei ole ette nähtud kõndimiseks vaid korraks auto möödalaskmiseks. Pooled plaadid on puudu, leidub auke; kõnniteele paigutatakse prügikaste või muud vajalikku või hoitakse hooviväravaid avatuna, et mugavam oleks autoga välja sõita. Keset kõnniteed on istutatud puid, kuid sellel on vist eesmark suvekuumaga varju pakkuda - kui seal ka käia saaks. 

Autoparklad on põhiliselt tasuta, kuid kesklinnas oli mitu parklat, kus silt 1 euro vist 2-3 tunni kohta. Juures ka telefoninumber, kuhu saata sõnum. Kahjuks ei läinud meie sõnum kohale. Siis proovisin installida uut turistiäppi, millega pidi isegi juhatatama sellisele parkimisplatsile, kus rohkem ruumi. Jälle ebaõnn- nad tahtsid nii palju infi sh lennu mumber, et protsess katkes paaril katsel ja tuli otsida tasuta parkla eemal. Kesklinn on seal iga päev avatud tööstuskauba turg - põhiliselt küll siseruumides.

Lisaks igasugu rõivastele ja  suveniiridele on saada palju nahktooteid - nagu vist kõikjal lõuna pool turismikohtades

Kesklinn ja suuremate kaubakeskuste ümbrus on siiski korras. Kõikjal kasvab ja õitseb huvitavaid puid-põõsaid  ning kui heakorrale liigset tähelepanu mitte pöörata, siis põnevat vaatamist jätkub küllaga. Ning inimesed ja kassid on seal kõik kenad ja lahked!

.

Sämplehik - Bauhinia Väheldane puu

 Mürdilalehine vahulill . Polygala myrtifolia. Põõsas

Pottidesse istutatud lilli esindasid põhiliselt suureõielised  säravad piimalilled. Kristuse kroon - Euphrbia milii;  neid oli kõigis varjundites kollasest punaseni.  Ma ei tea, kuids neid südatalvel hoitakse. 

Tänavaid täitis erinevate tsitruseliste õite tugev meeldiv lõhn. Nende õitsemine kestab vist aastaringi, sest koos valmivate viljadega on puul lahti juba uued õied

Jäätmaadel   kasvas igal pool tuulekaer. Meil on see üsnagi kadunud, sest kipub umbrohustama söögivilju. Ise on ta küll ka söödav kuid annab vähe saaki. Maitset ei tea, sest pole proovinud.

  

Kui  vaadata maja tagusele platsile meie teise korruse rõdult, pole pildil väga vigagi, kuid keset seda platsi võis leida kõikvõimalikku prahti, mitmesugust vanarauda ning klaasikilde.

Paphosesse sõidetakse vaatama kuulsaid arhitektuurimälestisi. Neid leidub ka aiaga piiramata kujul kuid kaks põhilist kohta on - arhitektuuliliste väljakaevamiste plats ja nn Kuningate hauakambrid. Mõlemad asusid meie ööbimispaigale üsna lähedal. Ma ei ole eriline varemete fänn, kuid arhitektuurilisel platsil käisime siiski ära. See on hiigelsuur plats täis väljakaevatud varemeid ning taastatud hooneid. 

Eriti katuse all, kuid ka vabas õhus oli välja kaevatud hulk igasuguseid mosaiikpõrandaid. Need olid kõik laotud neljakandilisteks kuupideks tahutud erivärvilistest looduslikest kividest. Leidus nii religioosseid pilte kui ka fantaasiarikkaid jahistseene ning  lihtsalt mitmesuguseid geomeetrilisi mustreid.

Mõned aastad on avatud  kõrgetel sammastel asuv  poolkaare kujuline jalutustee. Algab ta arhitektuurilise platsi juurest. Vaated sealt on head- ühel pool kevadiselt rohetav taimestik, ajaloolised varemed ja sinine meri, teisel pool vaade linnale. Ainult, et teine kaare ots jätkub pärast lõppu jalgteega mis suundub  otse tõkkega piiratud kiirteele. Korralikumate kodanike jaoks on kitsuke rada ümber teeäärse sügava augu, mis kuiva ilmagagi vaevu läbitav. Pilt on laenatud Google mapi kohakirjeldusest.

Peale Paphose külastasime teistki suuremat linna - Limassoli, kuid oleksime võinud selle vabalt ka ära jätta. Hulk maad sõitu ning trügimine linnaliikluses. 

Poolele teele jäi taas üks turismimagnet - Aphrodite rand ja kalju.

Rand on seal kaetud ümarate kividega ja need tekitavad edasi-tagasi veeredes huvitavat kraapivat heli.

Et rahvas pääseks vabalt vaatama. siis on ehitatud tunnel autotee alt. Tunnelisuus kasvavad ning õitsesid parajasti pajulehised  akaatsiad.

Limassolis jalutasime pikal rannapromenaadil ja käisime ka selle lõpul olevas munitsipaalpargis.

Promenaadil kasvas lisaks palmidele ka hulk muid puid ning seal paiknes ka mitmeid skulptuure.

Eriti pargis, kuid ka promenaadil oli mitmeid laste mänguväljakiuid, mida ka kasutati usinalt.

Lisaks paremal möllavale mereveele on jalutustee kõrval rahulikud vaikse veega basseinid.

Kuigi munad on kivist, rasked ja kinnitatud, olevat ikkagi mõned neist ära viidud.

Ülalolev pilt on pargist . Ette on nähtud vist, et saarekeste vahel voolab vesi

Palmid pomenaadil kasvavad iga aastaga kõrgemaks kuni jäävad vaid sambad, mille tipus on lehvik