Gran Canaria - Mereräärsed linnad ja rannad

Meie külastasime pisteliselt paiku põhjas Agaetest kuni Lõunas Moganani ehk täpsemalt Puerto Moganini. Selles pikkuses oli ka kiirtee. 

Agaete

Kunagine kaluriküla, nüüd juba linn. Jahisadam ja laevad Tenerifele. Mäed imetlemiseks ning kivikestega ujumisrand. Jalutasime pisut rannapromenaadil ning külastasime ka üht kohvikut. Kuna koht on populaarne just kalaroogade poolest, siis nende proovimiseks võiks vältida selle linnakese külastamist esmaspäeval ja ka teisipäeval. Vastavalt turistide arvule suletakse neiks päevadeks mitmedki söögikohad. Kuigi - niipalju kui meie oleme kusagil proovinud kiidetud kalaroogi, siis peab ütlema, et Eestimaa räimed on etemad kui sardiinid; meie magevee ja rannakalad on maitsvamad kui võõramaa merekalad. Erandiks vast ehk tuur kus seda pakutakse ning Aasias ka väikesed kuivatatud kalakesed.

Piscinas naturales

Samal päeval sõitsime piki põhjarannikut ja põikasime mere äärde mitmes kohas kus olid ujumisrannad. Seal kutsutakse merest kivivalliga eraldatud randu Piscina naturales. Muidugi on nende põhi ka rohkem või vähem kivine. Kivimüür on kõrgete merelainete eest kaitsekes. Mõnes kohas oli vaja mere äärde pääsemiseks esmalt järsust kaldast alla laskuda. Sõitsime vahelduseks mere äärde ka mööda kitsaid teid kasvuhoonete vahel. Paistis, et seal kasvatati tomateid. Läheduses kitseaedikus olid loomadele ette visatud sellised tomatid mida ehk isegi oleks maitsnud. Kasvuhooned on kaitseks tugeva tuule, põletava päikese ja Aafrikast kohale lendava liivatormi eest. 

Ülalasuv koht oli küll ilus, kuid kas oli mõõn või looduslikud tingimused muutunud - seal eriti ujumiseks kohta ei olnud. Ka oli seal üsna hea vaatega kohas  lagunenud ja maha jäetud kunagine uhke söögikoht.

Siiski, põhjarannik üllatas ka ühe üpris avara ning üsna inimtühja liivarannaga mille kõrval olid ka kivivalliga ümbritsetud basseinid, mille põhi oli küll kivine, kuid siiski palja jalaga ligipääsetav. Vesi oli selles väga selge ja mõnus.

Las Palmas

Järgmistel piltidel on pealinna Las Palmase pikk kitsas rand Plaja de las Canteras. See oli korralikult välja ehitatud jalapesukraanidega ning korrapäraste vahemaade järgi mõne taimega ning pinkidega platsikestega. Päriselus see nägi parem valja kui pildil, kuigi mõjus kuidagi steriilselt. Muidugi olid vaatega rannale ka arvukad kohvikud, mis pakkusid hommikul värskeid saiakesi ja lõuna paiku avatavad restoranid. Eriti tore oli, et autode maa-alusest parkimisgaraazist viis uks otse rannapromenaadile. Külastasime seda randa mitu korda. Tõusu ajal kahanes liivane rannariba õige kitsukeseks, vaid ühes otsas jäi ruumi rannatoolidele. Sealpool oli ka lainemurdmiseks müür ja tuulisemal päreval käis rannavalve müüriga kaitsmata poolel inimesi kaldale lähemale ajamas. Linnast me enamasti sõitsime vaid läbi. Ei olnud ka eriti huvitavat vanalinna. Las Palmases asub veel akvaarium, mida kiidetakse. Seal me ei käinud.

 

Vaade paremale, pärast garaazist väljumist

Vaade vasakule sealtsaast

Maspalomas

See on üpris populaarne suvituskoht. lõunarannikul. Seal asub magevee järveke, otse mere ääres. Selle ääres oli üpris pikk promenaad, millest ühel pool olid välja üüritavad kenad majakesed ning teisel pool puistus käratsesid naturaliseerunud papagoid. Mere ääres oli  avar ujumisrand ning liivadüünid. Liivadüünides tehakse turistidele kaamelisõitu. Linnas asub veel lõbustuspark ning paar parki, millest üks kannab isegi botaanikaaia nime. Linna lähedal on ka Palmitos park delfiinide ning linnusõudega. 

Meie käisime seal linnas õhtupoole, ujusime ja kõndisime pisut ka liivadüünides. Fotokas ent jäi autosse. Sellest linnast lähtub palju ekskursioone.

Puerto Rico ja Plaja de Amadores. 

Seal huvitas meid vaid rand ja see oli vist kõige uhkem külastatud randadest. Parkimine oli tasuta, kohti oli palju,  kuid tiirutasime seal pool tundi enne kui sattusime kohale, kust just keegi ära sõitis. Kui kusagil saarel on selge päikeseline ilm, siis seal. Selgi päeval kui seda randa külastasime, oli põhjapoolne taevas täis tumedaid pilvi.

Pilt palmiga on mitmes mõttes tähelepanuväärne. Puerto Rico asub ju poolkõrbelisel lõunarannikul aga siin rannas on roheline naturaalne mururiba. Ning nähtavad palmid on ühed, mille äratundmine ei valmista raskusi - tal on kohevad oksad ja kahevärviline tüvi. Rebasesaba palm - Foetia bifurkata on ainukene oma tavaliselt nii arvukas suguvõsas . See on ka minu lemmikpalm. 

Vesi muide läks pea kõigis külastatud randades suht kiiresti sügavaks, mis oli muidugi meeldiv kui ujuda müüritisega kaitstud kohas.

Kapi tekomaaria - Tecomaria capensis. Paari meetri jagu kasvav väänkasv. Seekord on soomlased nimede väljamõtlemisel loovamad olnud  - Kapintulipiipu iseloomustab seda põõsast üpris hästi.

Puerto de Mogan

Jällegi linn, kuhu korraldatakse ekskursioone. Seal asub jahisadam, väike kivine ujumisrand ning kitsaste tänavatega ning arvukate poekestega linnak, mida kutsutakse saare väikeseks Veneetsiaks. Nimelt on tänavate servas kanalikesed ja kunagi voolavat seal ka vesi. Jões, mille sillast tuli linnakesse pääsemiseks üle minna aga oli vettki näha. Linn ise on asukoha kohta väga luksuslikult haljastatud ja siingi leidus naturaalset muru. 

Siin pildil on tänavaäärne kanal näha. Pea igal tänaval olid need

Kõige lõppu pilt seinal kasvavast kollaseõielisest väänkasvust. Suurt kuldkarikat  - Solandra maxima nägin esmakordselt vabas looduses Maltal, kus ta moodustas suure põõsa mis ümbritsevast vaesest kivisest maastikust eriti eredalt silma paistis.

Ka ühes eelmises postituses põhajalikult näidatud aiand asus selles linnas - veidi ülesvoolu jõe ääres

 

Sellega on Gran Canaria seeria läbi. Päris palju erinevaid muljeid mahtus nädalasse.