Gran Canaria - Botaanikaaed

Jardín Botánico Viera y Clavijo

 Gran Canaria botaanikaaed on väga suur ja eriline. Tasuta. Me käisime seal vaid üks kord ning ei jõudnud alumist pooltki täielikult üle vaadata. Selle asemel et püüda külastada teisi - tasulisi või tasuta botaedu või parke tasuks  pigem põhiaeda paar korda külastada. Kust ma tean. Eks ikka sai veel ühes tasulises botaias käidud, sest selle kohta oli kommentaar, et see olevat parem kui suur aed. Muidugi ei olnud ja mõõtmed on võrreldamatud. Seal jalutasid küll vabalt paabulinnud ja krooksusid toredad väikesed konnad kuid taimesildid ei olnud sugugi paremad kui suures aias. See tähendab et igal pool oli siltidega mõnesugune segadus,  Aga ega sest pole midagi, inimese vastuvõtuvõime võrreldes võõraste taimede suure hulgaga on tühiselt väike. Ja ma ei ka saa aru neist kommenteerijatest kes leidsid et ametlik botaed võiks veelgi paremini hooldatud olla.

Koduleht: http://www.jardincanario.org/   valida võib inglise keele.

Kodulehelt võib muuhulgas leida ka ametliku brosüüri ning uurida kus mingi osa asub ja näha mitmeid üldvaateid . http://www.jardincanario.org/documents/4788378/4864970/Desplegable_jardin_botanico_version_redes.pdf

Botaanikaaed asub üpriski järsul mäenõlval. Alumine osa on tasane ja seal paiknevad mitmed kollektsioonaiad. Territooriumilt voolab läbi jõgi,ning üle selle viivad sillad ning algavad mäkketõusvad teed.Mäenõlvad on põhiliselt erinevate puude päralt. Teine sissepääs on üleval, seal on ka restoran. Aias peetakse kontserte - parajasti oli ka üks neist toimumas. Keelatud aga on igsasugsed piknikud. Ilmselt tooks see kaasa liiga palju prahti, mida peaks koristama.

Kohe sissepääsu juures püüdis pilku meilgi tuntud taim parkjuur -limoonium

Eriti suur ja uhke ning põhjamaalasele ahhaa- efeki tekitav oli kaktuste ja sukulentide  osakond. Taimed seal on tõesti väga suured ja enamus ka okkalised. Seal sai ka kõige rohkem pilte tehtud.

Siin pildil Tallinna botaia kasvuhoones üks mu lemmikuid heinpuu. Allesjäetud vanade lehtedega pole ta aga sugugi nii pidulik. 

Pildistamata ei saanud jätta ka viigipuud, mis moodustas arvukate õhujuurtega terve salu. Maas vedelevad viljad ent olid tal üpris pisikesed ning söödamatud. Ficus soctrana.

Yukka elephantipes

Piimalill - Euphorbia atropurpurea var. modesta

 Cran Canaria sümboltaim - Euphorbia Canariensis 

Püüdsin sellele huvitava punnis tüvega taimele nimesilti otsida, kuid jäi leidmata

Siin mulle  meeldima hakanud  korvõieline aga silti polnud temalgi kuskil.

Astriline nimeks Babcoccia. Looduslikult Kanaari saarte endeem -vähemalt see liik mis pildil.

Kanaari palmid. - Phoenix Canariensis.  Ainsad palmid, mis loodslikult kasvavad Kanaaridel. Need on ka Kanaaride rahvuspuud. Datlipalm, kuid vilju eriti ei tarbita inimtoiduks - vähe, väikesed ja pole ka nii head. Saartel kasvab sissetooduna palju eri liike palmisid ja botaanikaaiaski on neile pühendaud oma osakond. 

Mäenõlval kasvavad kanaari männid. Need puud saavad mägedes oma niiskuse pilvedest okaste kaudu ja seda jääb ülegi ning ülejääk suundub pinnasesse. Kuna pilved imetakse tühjaks juba mäetippudel, kuhu nad jäävad veidi pikemalt kinni, on saarte lõunarannik üsna kuiv poolkõrbe taoline. See muidugi meeldib suvitajatele.Tenerifel nägin neid puid kõrgemal mägedes, kus ta pikad okkad olid paksult kaetud kastepiiskadega nagu pärlitega.  Sellel puul põhines varem Kanaari saarte veevarustus. Praegu muidugi sellest ei piisa - on vee magestustehased ning kasutatakse ka puhastatud reovett. Gran Canarial oli isegi imelik näha siin seal jõgedes voolavat vett ning vaadata võinuks ka mitmeid koski. Tenerifel oli juba tol ajal, kui mina seal käisin, allpool ainult üks koseke ja seegi turistide jaoks säilitatud. Magedat lahtist veekogu võis näha vaid ülal mägedes veehoidlatena. Ka veepargi liumägedel oli seal kasutusel merevesi. Sellest sain üsna teravalt teadlikuks kui süütuna näivast veemäest alla libisedes soolane merevesi tugevalt näkku pritsis.

Okaspuid oli näha tunduvalt vähem kui erinevaid lehtpuid, muu hulgas oli alumises osas esindatud ka üks kadakas.

Märgalade taimi käsitlev osa on aia alumise poole ühes otsas ning läheb sujuvalt üle looduslikuks taimestikuks. Siit edasi viibki üks sild üle jõe, puude alale.

Aias lendavad ringi ning häälitsevad arvukad linnud ning lendlevad ka liblikad. Neilegi on pühendatud omad infotahvlid

Jardin de la Marquesa

Erabotaanikaaed Arucase linnas. Pilet 6 EUR ja kaart pihku. Ega selgi kohal midagi viga polnud kui suuremat aeda võrdluseks poleks olnud. Siiski andis tunda, et puud olid vähehaaval suuremaks kasvanud, kuid ruumi polnud lisandunud.  Siit siis ka mõned toredamad võtted.

Sellele pildile palun helitaust juurde mõelda - üsna valjuhäälselt krooksuvad väikesed  konnad. Kilpkonni oli ka näha, kuid need olid vaiksed.

Saatusepuu - Clerodendrum Wallichii. Saatusepuid on väga mitmesuguseid  - osa neist on ka tuntud toataimedena. See valgeõieline meenutab õiekujult pigem sämplehikut - Bauhinia, kuid saatusepuu on hoopis puukujuline väänkasv ja erinevalt sämplehikust huulõieline.

Igihaljad lehtpuud näevad pea kõik ühtviisi välja kui nood parajasti ei õitse või vilja ei kanna. Indoneesias ongi puude määramisega probleeme - mõned puud õitsevad üsna harva ja seoses massilise õlipalmide istandustega ning puude raiega on hävinud paljud puud enne kui neid on jõutud isegi määrata. 

Sellel künkal käib hoogne õitsemine . Selliseid kõrguvaid otsast longus õievarsi oli näha mitmel pool haljasaladel ja looduses.

Selle botaanikaaia tunnuslind. Neid oli seal üsna palju - osa kõndidsid maa peal, osa aedadel ning neid jätkus ka puu otsa. Lisaks paabulindudele jalutas vabalt ringi ka kukkesid, kanu ei juhtunud nägema.