Jõulumaa lillepoes

Lillepoes on hea odav käia, kui maa külmunud ja kodune aknalauapind praktiliselt olematu. Vahendan taas Hortese jõulust maailma. Kohe välisuksest sisse astudes satub külastaja silmitsi kuldses tähesäras küütleva "lavaseadega". Lähemalt sai uuritud valgusroosidega lilleseadet.

Jätame  pühadekapsamüüja selle uhke vaatepildiga üksi ja liigume edasi. Sees on väga värvikirev. Lilletööstus oskab tänapäeval oma tootmist hästi ajastada - misiganes toalilli meil ei kasvatata - kõigist on jõulukuul taimelaudadele jõudnud kõige kaunimad ja värskemad eksemplarid. Loomulikult leidub kolmekohalise hinnaga taimi, kuid palju ilu on saada soodushinnaga või mis soodus - lausa odavalt, kui meenutada teatud säästukareklaami. Paari-kolme eurosed roosid ja asalead, mõnest eurost algavad orhideed,  ühest eurost algavad potikuusekesed ja ajatushüatsindid. Palju on traditsioonilist puna-rohelist.

All vasakul bonsaid jaapani männist, 339 eurot. Punamarjadega uhkeldavad skimmiad, ardiisiad, iileksid. Paar ruutmeetrit  paksuleheliste rosettisid on ahistatud värvipritsiga ning valge "lumepuruga" on üle kallatud  mõned pisikesed elusad ebaküpressid. Poerahva süüks seda ajada vist ei saa, see kaup saabub kohale valmiskujul ja eks leiab ka oma austajad.

Kellele tavalised jõulutähed igavad tunduvad, võib leida huvitavamaid värvitoonisid
või eksootilisemate ladvatuttidega eksemplare (paremal "Princet", 7.50 EUR)

Orhideesid ja bromeelialisi on laias valikus, mitu suurt lavatsitäit iludusi püüavad meelitada end kaasa haarama. Triibuliste lehtedega valgeõieline Ludisia discolor vasakul ülal 4,90 kolme õievarrega suurte roosade õitega miltoonia all paremal 17.90  Sel aastal siniseks värvitud kuukingasid ei pakuta.

Alpikannide aretustöö liigub korraga mitmes erinevas suunas.
 All vasakul Eesti tootena reklaamitud juba pisut vanamoodne "Rococcoo Suur" (3.90);
 tema kohal  ülilokiline "Merengue" (5.50) .
 Paremal all uskumatult suurte raskelt lontis õitega "En Vogue" (8.90) .
Paremal ülal aga väikeseõielised valged, toredate hõberandiliste lehtedega.

Õues oli käivitunud juba kuuskede valimine. Jõulupuid Eestist, Norrast, Saksamaalt ja võib-olla veel kusagilt. Sees aga väljapeetud helendavates  ja loodustoonides kunstkuused ja kuuseeehted. Käsitöösõbrad võiks pilgu pöörata lainepapist kokkupandavate kuuskede grupile paremal allnurgas.

Ainuüksi selle lopsaka asaleade väljapaneku  imetlemiseks tasunuks kohale minna. Väiksemad potid kandsid silti "Hellmut mix" ning hinnaks 4.95 Nii nad sisendavadki inimestele, et püsililli- ja põõsaid on igati normaalne kasvatada üheaastasena - kuniks õitseb.  Ilusat jõulukuud kõigile!

Tunnike õhtuses Helsinkis

 Kunagi, esimesel Helsinki külastusel kuldsete lehtede hooajal torkas uudsena silma sealne spetsiaalne sügishaljastus roosatavate kanarbikulistega. Ilus! Sellest ajast on juba aastaid möödas, kuid meie oma sügisene linnapilt on haljastuse osas endistviisi äärmiselt askeetlik.

Peab küll ütlema, et ka Helsinkis on jäänud linnakaunistamise  põhiraskus eraäridele.  Esplanaadi park oli end sättinud talveunele, purskkaevud magama ja  basseinikesed tühjaks.Haljaskompositsioonid lambikeste ja laternatega paiknesid poodide ja kohvikute ees. Aga seal - jah seal võis näha laias sordivalikus erinevaid okaspuuvormisid , mida meil küll vaid aiaäride müügiplatsil võib kohata. Elustajateks kanarbikulised, luuderohud ning kõrrelised. Kusagil hakkas silma rikkalikult punetavate marjadega suur talihaljade vaas. Pildistamisega eriti hästi ei läinud, välku ei tahtnud kasutada, kuid loomulik valgus kippus napiks jääma. Mõned stiilinäited siin.

Mitmel pool oli kasutatud muhklikke juurikajuppisid

Kõnniteid palistasid  erinavad laternad hubiseva küünlatulega.
Pildil oleva poe ukse ees on lausa naturaalsed kuuseoksad trepi ette tänavale laotatud

See kuhik-kuusk on nagu hiidpuruvana koda
kokku punderdatud peenikestest sammaldunud oksarokestest

Rippuvad narmad ei ole siiski kuusehabe vaid tillandsiad.

Sellise ületänava talvevalgustusega olid varustatud kõik südalinna tänavad

Iittala firmapoe vaateaken

Poes klaaslinnu sünni erinevad etapid üles rivistatuna.

Mis ebaküpress?

Mul elab aia algusest õuevaasis igihaljaste okaspuude kolmik supermarketi riiulilt. Pole neid hellitatud toidu ega joogiga, kuid nemad on visalt elus püsinud. Algul olid kõik pisikesed, vähehaaval on üks puuke teistest rohkem kosunud. Eriti ma pole vaeva näinud määramisega, kuid peaaegu kindlasti on üks neist harilik elupuu "Teddy", ja teine võib olla roomav kadakas "Andorra Compact". Seda kolmandat, "mingit ebaküpressi" pildistasin nüüd mitmest küljest lootuses, et õppinud puutundjad oskavad äkki nime pakkuda. Pildilt pole võibolla eriti näha, kuid oksad on puukesel kollakate varjunditega  nii suvel kui talvel.

Üldvaade

 

Käbikestega oks altvaates 

Oks pealtvaates

Edasi minu pisike panus hooaja kohustuslikku pilditeemasse "Õied ja lumi"

Kukeharjade roosa püsib ka pärast lehtede pudenemist.
Oksad alusel pärinevad hiibapuult ja sabiina kadakalt.

Kanarbikud jõhvikatega

Linn hakkab tasapisi jõuluseks muutuma, kuid tulesid veel süüdatud ei ole. Viru nurga purskkaevule on kasvanud "kuusk". Igipõlistest pukspuuhekkidest on alles veel vaid vanem varjulisemas otsas paiknev osa. Eks kevadel paistab, mis asemele tuleb.

Viru nurga vaade 

Päikesekiir novembris

Novembripäikeses on korraga kevad, suvi ja sügis koos. Niiske hämarik taandub mõneks tunniks, hommikused hallamustrid sätendavad kaunilt. Puud on oma värvilised lehed maha visanud ning jälle valitseb roheline värv. Okkane ja samblane eelkõige.

Astriõied on tuhmunud, kuid kollaseks tõmbuvad lehed püüavad värvikadu kompenseerida

Head õuetoolid, vesi valgub punutise vahelt läbi ja alati on kuiv istuda

Vahepealsete soojemate päevadega on ka kollased krüsanteemid
end koguda jõudnud ning mõned päris kenad õied avanud.

Suur õuelaud ja toolid on juba varju alla kolinud.

Ega see päev päris kohvitassi taga ilutsedes ei möödunud. Tegemist oleks jätkunud veelgi, kuid peale lõunat läheb ju peaaegu kohe pimedaks. See on hea, et viimased tulbisibulad said tänasega mulda. 

Hämarad ajad

Septembris jätkub  valgust ja kirkaid värve nii metsikus looduses kui aedades. Oktoober on küps sügiskuu ja võib olla veel küllaltki õierohke oskusliku taimevaliku ja hea õnne korral. Hea õnn on see, kui alla miinus viiesed temperatuurid on lühiajalised. Tänavune põhjalikum külmutamine tegi suuremale õitepillerkaarile järsu lõpu. Mõned hilisemad astrid ja krüsanteemid ei jõudnudki täisõitsemiseni.Viimastel hämaratel nädalavahetustel on aed saanud üha avarduva hilissügisese väljanägemise.

Karmi külmalaine kraesse läheb muuhulgas ka see, et tagasihoidlikel valge enela põõsastel jäi ära sügisene säramisenädal. Pildil vasakul - valge enelas "tavalisel sügisel" ja paremal tänavu sügisel, eelmisel laupäeval

Siin allpool aga kõige kangemad sitsikleidis külmatrotsijad. Sügiskrookused on küll pildil külmavarjus, kuid nagu kuulda, poleks eriti vaja olnud tuppa tuua, praegugi veel õitsevad viimased õied õues edasi. Iseahakanud aedkannikeste koloonia tunneb end ka päris hästi. Alumisel pildil aga ainus krüsanteem, kellel lisaks õitele on säilinud ka puhma  kaubanduslik välimus. Roosad jõudsid hulk aega kenad olla ja olid külmalaine ajaks juba lõpetamas.Kuldkollased ja helekollased ei jõudnudki korralike õiteni; tumepunasel on küll õied enam-vähem, kuid nood ilutsevad üsna sorgus pruunide lehtedega varte tipus.

Unistuste alpkannivaibani on veel hulk teed minna, kuid lootust on. Vähehaaval hakkavad elumärke ilmutama ka kahel eelmisel sügisel mulda pistetud alpikannimugulad. Kõik õievärvilt heleroosad. Osa mugulaid sai talv endale, ning tundub, et väiksem suurusnumber osutus elujõulisemaks. Külmalaine võttis ära enamiku õisi, kuid alpikannilehed on ette nähtud lume all üle talve elama. Vasakpoolses servas on pärast-külma pildid. Mõni uus õieke on end jõudnud taas lehtede kohale upitada. Enda külvatud seemnest kasvatatud pisikesed mugulakesed lähevad vastu esimesele õuetalvele.

Igihaljad lehelised on talvehaljastuse põhitrumbiks meist natu-natukene soojema kliimaga maades.Meil aga enamus neist piiripealsed. Vasakul ülal on talvehaljaste sõnajalaliste näidised. Parempoolsel pildil talivärvis punetava Walteri kobarküüvitsa kõrval on eelmise suve soetus erilehine osmantus "Goshiki". Talvel sai osa põõsast kannatada. Need oksad, millelt kevadel lehed maha kukkusid ellu ei ärganud, allesjäänud osas on normaalne  tagasihoidlik juurdekasv. 

Kevadel taaslehtinud luuderohu võsud männi najal peavad arvatavasti algavale talvele ikka alla vanduma. Mullune kakskümmend miinuskraadi oli ju erakordselt soe talve kohta. Paremal alumisel pildil olev mahoonia

(Mahonia x media "Winter Sun") tegi sel suvel rõõmsa üllatuse. Eelmisel hilissügisel üritas ta tõsimeeli oma talvist õitelehvikut korralikult lahti saada, pisut jäi puudu. Kevadel kukkusid praktiliselt kõik lehed krobinal maha. Kujutasin ette, et kui uued lehed tulevadki, siis kindlasti ainult võrsetippudest. Tema aga ehtis end üleni kenade uute tervete lehtedega. Õitsemisplaane sel aastal ei pea.

Pilte ja silte

Sel sügisel on ilmselt suviste ilmavintsutuste kompenseerimiseks premeeritud tööinimesi kolme kauni nädalavahetusega järjest. Virgemad aedlejad on isegi oma relvad juba mullast puhtaks saputanud ja seinale riputanud. Siin Linnametsas on tegemata töid veel küllaga. Kui lumi tuleks homme ja jääks, siis peaks hakkama jõuluhüatsinte müügiks ette valmistama. Olude sunnil tuli täna pool tundi Bauhofis jalutada, kuid seal oli elusate taimede hulk viidud miinimumini ning tundus, et vabanenud ruumile hakati jõulumaailma üles ehitama. Puht kaastundest võtasin koju kenakese pisikese roosakese õieka astri potikese - ehituspoe hind ja inkognito sort. Eks järgmisel aastal näe kui kõrgeks ta kerkib ja millal oma õiesilmi avama hakkab. 

Eile aga jõudsin tulpidega peaaegu lõpusirgele. Pildil varaste tulpide ala tugeva kassitõkestikuga. Millegipärast meelitab see lapike eriti vastupandamatult nurrvurrulisi. Meiekandi omad ju märga mulda ei pelga. Mingi aja pärast vaja turvatõket veidi vähendada, muidu tulbid ei leia ruumi pinnale tõusta.

Kui keegi pani tähele., siis pildil tagaplaanil on näha kahte istikunõudes elupuud. "Fastigiata" ja "Holmstrup". Juba ammu plaanitud, elustamaks talvist lagedavõitu võreseina. Ümbruskonna igas eesaias on, meie omad olid just ansamblist puudu. Juhanis oli paaripäevane okaspuu soodukas 40 protsenti alla  ning lausa lähedalt, väikesest Pääsküla müügipunktist võis leida üsna kenad puukesed. Lisaks veel samuti plaanis olnud palsamnulg "Nana". Lillesibulate lõpumüügil üle aegade hea hind 1 Euro iga pakk - selge see, et hüatsinte ei ole kunagi liiga palju. Ässitasin veel Tiina-Marigi sibulajahile. Puude põõsaste valikus olid ka erinevad jaapani lehised. Ilma Muhediku lehisepostituseta ei oleks nende poole vaadanudki, kuid nüüd selgema silmaga vaadates - see keerdoksaline "Diana" võiks isegi talvel huvitav paista.

"Blue Dwarf" 

Jaapani lehis "Jacobsens Pyramid"

Jaapani lehis "Diana"

"Blue Dwarfi"oleks eile saanud koju viia 13 euro eest., teiste eest pidanuks maksma ligi 17 eurot.
Lõuna-Eesis võib seegi  kallis tunduda, kuid ikkagi Tallinn ja ikkagi päris puu, mitte lill.

Aga jah, kõik need kiisukarvalised lehised jäid minust Juhani poeletile. Kui rõõm uute huvitavate taimede nägemisest ei ületaks kahjutunnet, et enda isiklikku väikesesse aeda ei mahu, ei sobi, pole raha - siis ei tohiks ostuvõimalusega aiakeskusi üldse külastadagi. Noja pildid said ju tehtud, mõtteline osa igast olemas :)

Kui juba hinnalisematele ahvatlustele jutt läks, siis nädal tagasi jäid Kloostrimetsa puukooli maha, kuid ei ununenud toredad lühikese okkaga jugapuud.

Harilik jugapuu "Amersfoort". Pidavat kloostrimetsa tingimustes talvituma küll.

On ju toredad ümarad okkakesed.

Veel silmarõõmu:

Värvirõõmus lehtpõõsaste müügiplats Kloostrimetsa puukoolis

Hiigel-elupuu "Zebrina" õrnad oksad nagu helgiks kui tuul neid liigutab.

"Zebrina" oks lähedalt - ilus sile ja kollaseträpsuline.

Kui Hiigel-elupuu osutuks ehk liiga suureks, siis kohe leiaks koha kitsas-sammasjas värdjugapuu "Stricta viridis". Ahvatlusi oli teisigi. Hinansilt  "39-eurot, toodud Hollandist" pisut üle meetrise hariliku elupuu "Smaragd"-i oksis tundus pisut liiga krõbedana, kuid käega üle võra libistades oli aru saada, et nende puude välimust lume raskus ei ähvarda rikkuda - puud olid väikesest peale kujundatud lühikeste tugevate külgokstega.

Lumekindel "Smaragd"

Et kõik oleks ikka ära näidatud ja et tegu oli vahepeatusega sügisvärvide ekskursioonile, siis lisan siia ka mõned värvikamad näidised heitlehiste taimede sektsioonist.ˇ

Roomava põõsas-kirsipuu leekivpunased lehed

Kõrge kukehari "Black Jack" - tundub üsna põnev  ja polnud ka kallis. 

Ma ei ole kilpkonnalillest eriti pidanud - mul pole ju meetristele lopsakalehelistele eriti kohta, kuid siin aiandipotis 40-sentimeetrise varre otsas oma suurt roosat oktoobrikuist õit võngutades suutis ta mõjuda üsna veenvalt

Rõõmsalt roosa "Pink Grootendorst"

Kloostrimetsa puukool on väga  mõnus jalutuskoht, mille tasuta  külastamiseõiguse eest ma pisut piinlikkust tundes tühjade kätega väravast väljudes  pererahvast tänasin. Küll teine kord jälle.  

Sügismaalid - Mati Laane aias

Eelmisel laupäeval siis lõpuks õnnestus ka minul Pirita aiandusseltsi kiiluvees Mati Laane rajatud  dendroloogiahuviliste unistuste aeda külastada. Kuna grupi jaoks oli see korduskülastus samal hooajal, siis keskendus aiaringkäik väljahõigatud teema kohaselt sügisvärvidele. Mulle aga oli seal ju kõik uus. Nii ma siis haarasingi muljeid ja mõned uued nimepidi tutvused sain ka. Lehtpõõsaste ja kõrgekasvuliste püsikute rinne moodustas loodusliku väljanägemisega "segavõsa", kuid hooldatud roheline muruvaip laskis vaateid imetleda  nii eemalt kui käegakatsutavast kaugusest. Ilm oli mahe ja kogu üritus mõnusalt lahe.

Üldvaates oli pilgunaelutajaks tumeda okaspuumüüri taustal selgelt väljajoonistuv pähklipuu.
Päritolu Siberi suunalt, viljad kuigivõrd söödavad, kuid puu pole veel viljumiseas. 

Vereva vesikanepi eriti lopsakad kõrged puhmad pälvisid üldist imetlust. 

Kuldroosades toonides kompositsioon.

Esiplaanil lursslilled õitsemasja lõhnamas, tagapool erinevad saledamad sabadikud.

Efektsed kõrged päevakübarad Ameerika mandrilt. (Rudbeckia californica?)

Suure kollase puhma jalamil kontrastiks eriti kribude õitega kollane aster.

Heitlehine iileks

Igihaljas põõsas on ikka ilusam. Eriti kui nii palju punaseid marju peal

 Viinapuu trügib esile ja varjutab kirsipuu show. Mõlemad ilusad ja ongi puhtalt ilutaimed

Krundi idaküljel, roogukasvanud veekogu ja tee vahel paikneb pisut metsistunud "lepik" kus ei kasva muidugi mitte lepad vaid üks eksoot teise kõrval. Pildil kuradipuu marjakobar. Kõige aimamatum puu selles salus oli leinasaar, mille kergelt sakitud lihtlehed saare sulgjaid lehti sugugi ei meenutanud.

Erinevad söödavad pihlakad. Neid võiks küll igal pool rohkem kasvada. Maitsvad marjad ja ilusad lehed.

Valgekirjude lehtedega üheemakalise viirpuu vorm

Pildil olev vaevakase mõõtu laiuv põõsas on Kloostrimetsa aeda jõudnud
kusagilt eriti kaugelt  lõunapoolkeralt. Eriti tänuväärt materjal bonsaide kujundamiseks.
 Tõesti, selle teadmisega varustatuna märkasin minagi, et aiapoe laiatarbe-bonsaidest 
umbes pooltel olid just sellised lehekesed küljes.

Pilti ei ole, kuid hea meel oli oma silmaga näha kallas-kontpuud. Elegantne puu, mille oksad kasvavad korrustena ning mida on kõige parem imetleda pealtvaates pööninguaknast nagu ütles Mati ise.