Nipet-näpet

Siin need Tiia aiast pärit uuekesed on, oma esimeses üleöö varjupaigas mugavalt pildistamiseks koos. Nimed vajavad veel täpsustamist, kuid välimus ja olemus peaks siitki näha olema. Ma olen iga kord akakapsa sortide puhul pea kõrvale keeranud, et pole mul vaja ühti nii häid pinnakatjaid, kuid see sini-lilla-roosa värvipomm oli ikka liiga ilus mööda vaatamiseks. Kuna mul roheline roomav metsvits on olemas ja pole suutnud liiga palju laiutada, siis kollaste lehtedega saab jälle ühe rõõmsama laigu tekitda. Kolmiklille õied olid valged, jaapani priimulalt võib oodata mitmekorruselist õit. Tagaservas on üks "nii hull trügija", aga kannikesed mulle meeldivad, küll me hakkama saame.  Väikeseleheline hosta kuulub samuti laiutajate, ehk pinnakatjate suguvõsasse - mista nimi oligi, Tiia?.

Allpool  Nõmme tänavalaada ühe-eurone kaup-  vanaaegse  kruusi koopia, mõned killud servast väljas. Mulle meeldis ja õues tahes-tahtmata tekkivate "lõikelillede" ärapaigutamiseks sobib hästi.

Edasi sünnipäevalapse portree. Bella esimesed kolm ja pool eluaastat möödusid kasvanduses väärtuslike tõukasside kolme pesakonna hoolitseva emmena. Pooled tema pojad olid veel eriti hinnalised lontiskõrvalised karunägu kassikarikatuurid. Viimased pool aastat on Bella elanud uues kodus kui noor andekas pensionär, kes on jõudnud juba teha esimesed sammud uue ja erutava õuemaailma tundmaõppimisel.

Kas te mäletate veel vanaaegset tulipunast topelt tulpi. Eelmisel kevadel sai ühest vanast aiast välja kaevatud ja las ta siis olla siin uutele sortidele eeskujuks.

Edasi sarivõte -Bella kõrreliste maitset degusteerimas. Paistab, et maitses hästi.

Need ilusad leviisiad! Neid võiks ju olla terve mägi, olen näinud. Mõtlesin ka, et ehk muretseks veel mõne sama peenra servale, kuid siis tekkis tunne, et peenar sellest paremaks ei muutu. Las ta siis uhkeldab soolotaimena. Juba kolm aastat.

Liblikjas kannike oma väga varjulises paigas moodustab üpris uhke lehekuhiku, need valged õieribalad võiksid ka olemata olla. Müüdi mulle pealegi kinnitusega, et just see ongi sinine lõhnav kannike, mida ma küsinud olin :)  Sinine ja lõhnav ise paistab tagantpoolt.

Aga siin alumisel pildil on koerahamba seemnekupar. Kui on soovi seemnekülvi proovida, siis peab passima õiget koristushetke. Muidu pistavad sipelgad seemned kinni. Looduses pidi selline meetod olema mõnegi taime levimise loomulik viis, kuid vähe loota, et sipelgad läbitöötatud seemned just parimasse idanemispaika poetavad. Pealegi, meil rohkem väikesed sipelgad, äkki need närivad seemned koguni peeneks. Igatahes jaol on nad agaralt. Ma ei tea, kas esimesel külvijärgsel aastal midagi maapinnale tekkis, kuid  tänavu kevadel  avastasin 2010 aasta külvist tekkinud lehekesed mustikapõõsa külje alla maetud lillepotist.

Eriteade Muhedikule. Tellitud alõtsaseemikud saabuvad nädalavahetusel minuga Tartusse ja kuna mul on Tsiili kontakt, siis kuidagi nad igatahes ka tulevase vääristaja puu lähedusse jõuavad, ma loodan. Igaks juhuks ma kõiki maast kiirelt kerkivaid noortaimi veel üles ei kisu .