Monday, October 15, 2012

Päikeseline

Kraadiklaas akna taga näitas päikesetõusul esimest korda sel sügisel üht miinuskraadi. Aias selle tagajärgi  eriti märgata ei olnud. Ilus hommik, mitte midagi ei saja pähe.

Kell juba üheksa läbi, kuid puude varjud lubavad vaid üksikuid päikesekiiri aeda.

Rooside esimene õitsemine jäi hiljaks ja oli nii hoogne, et teiseks etapiks enamus end enam ette valmistada ei jõudnud. Nagu alati pakkusid mitu seeriat omajuursete esindajad, ülejäänutest on veel õitsemishoos Nostalgie ja Nina Weibull toetab teda  pisut. Kõik juba ka mullatud.
Kivihunniku suvitusseltskond allpool on veel paigal. Sügisehtes rippmaasikas, mis kasvataski üsna maitsvaid kõhnapoolseid marju, kuid ei ühtki taimepoega. Roosakd rippuvad narmad kuuluvad pael-kukeharjale, mille õisi nägin vaid Tiia piltidelt. 

Sadeväljalt pärit pisipöörisepoti kollakasroheline lisaasukas, mille ma kirinõgeseks kvalifitseerisin ootab tõsisemat külmaproovi.
Aga seal kivihunniku tipus sirutab ülespoole oma ruljaid lehti ja pildile mittemahtunud igavesti õitsevaid õievarsi kevadine ekspromptost bulbiine; aste allpool sügisel tumepunaseks värvunud magustaim lippia. Milda, ma saan aru küll, et kui kevadist pisikest nähes pakkusid  lahkelt oma köögiakent, siis nüüd võib-olla ei tundu see enam eriti hea ideena. Igatahes saadaval kuni pole veel külmunud.


Mitte iga taim ei paku varjulises aias erksaid sügisvärve. Eriti "igavalt" käituvad igihaljad taimed. Hiibapuukene saabus meile paar sügist tagasi peaaegu tellispunasena, roomav kadakas Andorra Compact uhkeldas hallikasroosas kuues. Meil aga muudavad nad hilissügisel oma rohelise heal juhul vaid pool tooni tuhmimaks. Mikrobiootad siiski kunagi päris külmaga tõmbuvad lillakaspruunikaks nagu ette nähtud.
Pildil aga on meie kõige erksamad värvujad - mustikapõõsad.. 
Üks mustikapõõsas, mis kavatseb vist üsna kõrgeks kasvada, Tugikepp on juhuslikult pildile jäänud, mustikad tugesid ei vaja. Ainsana ei tea ma selle mustika nime (osta ära, kasvab ruttu ja on maitsev).

Minu lemmik ainus aedhortensia Mustila hakkab lehti kollaseks värvima,õied endiselt valged.




Kõigil vist juba on aias peaaegu valge või õrnroosa kõrge jaapani ülase puhmad. Kaunid ja pikalt õitsevad suve teise poole lilled, mille ainsaks puuduseks on väga hoogne puhmiku laienemine.

Veidi vähem levinud on pisut madalamad erksamate  liht- või pooltäidisõitega hübriidülased.
Pildil kolm-neli talve aias olnud hubei ülane "Pamina". Kena kompaktne põlvekõrgune puhmas, mis märkimisväärselt laienenud ei ole. Kasvutingimused küll kehvad "kasealused".



Kui ilmus esimene poeg üsna kaugele emataimest, siis olin kindel, et ta on seemik. Praeguseks on tekkinud veel mitu poega pisut lähemale.  Sibulakoosoleku ajal paari neist sõpradele välja urgitsedes selgus, et mingi peenikene niit suundus mulla alt emataime suunas.
Nii et ikkagi võsunditega levib, kuid tekitab uue taime nagu maasikas.
Hübriidülaste sortiment aiaärides on üha laienemas,  Kevadel ostsin huvi pärast kuiva juurikapaki ja ellu ärkas seegi,  "Lady Gilmour " nimeks.

6 comments:

  1. Jaapani ülased on ka minu suured lemmikud. Minul näitas sel aastal just see kõrgem alles esimest õit, aga olen sellegi üle õnnelik. Alles istutatud. Aga Su Pamina on ka väga armas. Ja teised muidugi ka.
    Ja roheliste näppudega inimestel kipuvad tärkama ka need poepaki "ei tea millised" juurikad :) Usun, et nad on väga tänulikud kui keegi nad leidnud on.

    ReplyDelete
  2. Hübriidülased on tõesti armsalt võluvad, aga mina näen sügisel ikkagi vaid puittaimi. Mustikate värvilõõsk võtab lausa hinge kinni, aga meil on neid hõõgujaid teisigi. `Mustila` on väga ilus, hoiab end kenasti valgena.

    ReplyDelete
  3. Jah, kahjuks on köögiaken pilgeni täis, aga kui tõesti kodutuks jäämise oht on, saadan lapse millalgi järele:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina olen oma botaanilise huvi rahuldanud ja Hansaplanti toalillede vastuvõtus sihukesi ei taheta. Ega väga põdeda ka ei maksa, mõnedki püsikud rändavad aeg-ajalt komposti. Tütar võib ju läbi tulla, kui taimedega tutvumise mõttes huvi pakuks.

      Delete
  4. Suur tänu meenutamast, olin veel mõned tegelased unustanud oma uustulnukate nimekirja lisada. Ilmselge märk, et olen neid tänavu omale liiga palju ahnitsenud. :P
    See magus taim on põnev küll, aga minulgi aknalauad täis. Ja nüüd sain töökaaslastelt omale uue elaniku, kellega tutvuda - tääkliilia.

    ReplyDelete
  5. Meil näitas pühapäeval kraadusnik kaks kraadi miinust ja saime ka esimest auto aknalt jääd kraapitada. Aga kui nüüd vaadata kraade, siis näitab see, et alla 10 kraadi pole see isegi öösel langenud. Ei tea, kas vananaiste suvi on käes?
    Mustikad on sügisel ilusad tõesti. Sinu kingitud mustikas on ka meil ilus värviline. Kui see veel suuremaks ka nüüd kasvab.

    ReplyDelete