Monday, October 1, 2012

Tublid kukeharjad

Nõmme metsaalune ei ole just koht, kuhu võiks rajada kukeharjade kollektsioonaeda. Valdav enamus neist on küll nõus leppima lahja pinnasega, kuid päikesevalguse osas on nõudmised rangemad. Siiski päris ilma kukeharjadeta pole Eestis vist ühtki aeda. Enne meie tulekut kasvasid siin aias kolm kõrgemat harjalist ja kõige tavalisem roomav roosaõieline. Tegelikult eriti me neid roosasid õisi ei näe, kuid pinnakatjana täidab ta oma ülesannet edukalt. Kaks kõrgematest õitsevad  suvel ning sooviksid tuge juba õitseajal, hiljem muutuvad päris rääbakaks. Kolmas aga osutus tõeliselt heaks leiuks. Seisab ka üsna varjulises kohas ise püsti, on umbes 30 cm kõrgune ja õitseb praegu ilusate roosade õitega.  Pildil koos Herbstfeude ja roosaka kukeharjaga.

"Herbstfreude " ja nimetu roosa
 ning roosakas kukehari  (sedum alboroseum) "Mediovariegatum "

"Herbstfreude"oli liialt laiutama hakanud, ülejääk sai trepililleks
Pikema suvega paigus kärbitakse "Herbstfreude" taimi suvel, kuid see lükkaks  õitsemise liiga hiljaks - mul  on peenras puhma alusel kivid. Trepitaim näeb rohkem päikest ja peab näljasemelt läbi ajama oma väikeses potis ning talle sobib hästi. Kõrgetest mahuks ehk üks sort veel. Kindlasti sügiselõitsev, varjutaluv ja  ja laitmatult vormihoidev. Selline, mis mõjuks hästi ka suhteliselt väiksema puhmana.  Karm valikusõel siin mändide all :) Kujutan ette mingit valge leheservaga nagu näiteks "Autumn Charm" nime kandev "Herbstfreude" sugulane. Või siis hoopis mõni tumepunane.

Kukeharju on mul veel mõned. Osa alles proovi peal, mõned ka juba läbi kukkunud.  Suvistest roomavatest väärib tähelepanu ohjeldamatult õitsev kollaste tähekujuliste õisikutega sort.  Olen jaganud, kes on soovinud. Allpool aga paar madalat nõmmepeenra asukat, üks juba talvitunud, teine uuekene. Mõlemad lehestiku, mitte õite pärast.
Värdkukehari (sedum hybridum) "Winter Lemon"
koos kahe erinevat tüüpi kanarbikuga. Veel  hilissuviselt  heleroheline

Talvel muutub ta punakuldseks ning kuldkollane värv püsib enamuse suve.
 Võib-olla on nimi pandud toore sidruni järgi sügisesel ajal.

Talblehine kukehari (sedum spathulifolium Hook)

Kõiki kukeharju on imekerge jagada. Juured tulevad alla igal ajal, kuid praegu võib mõnele sordile välitalvituseks veidi hilja olla. Neist kahest minu poolt välja praagitust on ühel tegelikult ilusad tumepunased õied, õitseb augustis.  Eesti looduslikud valge ja kollane kukehari muidugi ei küsi luba vaid külvavad end ise. Kollane tunneb end hästi ka mustikate turbapeenra servas.

10 comments:

  1. Ma hankisin kah just hiljuti uue sordi Xenox, ikka värvi pärast.
    Mulle nad meeldivad juba kevadest peale tegelikult. Suviti nad küll kaovad muu möllu sisse ära aga muidu asendamatud! Sügist ilma nendeta ei kujuta üldse ette!

    ReplyDelete
  2. Kukeharjad on oma iseloomult ja välimuselt tõepoolest igas aias asendamatud.
    Kui Sa ütled, et need kõrged kasvavad Sul veidi varjulisemas kohas, siis äkki võiks neile roosadele lisada ka veidi valgeõielisi. Väga ilusa rühiga on `Star Dust`, aga sama head on ka `Iceberg` ja veidi kollaka jumega `Sunkissed`. Parima punase õiega on minu arust `Red Cauli`, aga tema puhmik armastab rohkem pikali lösutada kui püsti seista. Ja vajab ta kindlasti päikest, varjus ta õisik ei sära.

    ReplyDelete
  3. Ma olen lõiganud kukeharja mais - õitsemine hilines 1 nädala, aga puhmas sai madalam ja kompaktne. Õisikud olid väiksemad, sest seda keskmist suurimat õisikut ei moodustunud. Aga minu arvates väga hea meetod iseäralike tingimuste puhuks - mul vaja järgmisel aastal herbstfreudet pügada, sest sel aastal kasvas istutusplaanis liiga kõrgeks ja muidu peaksin veel suuremaid ümberkorraldusi tegema.

    ReplyDelete
  4. Mulle meeldivad ka kõrged kukeharjad. Mismoodi te neid pügate, lihtsalt madalamaks? Lugesin kusagilt, et kevadel tuleks puhmast iga kolmas oks maha lõigata, siis ei pidavat lamanduma. On kellelgi kogemust?
    Muhediku Red Cauli pildil jättis kustumatu mulje, kirjutasin nime aiamärkmikku, kust teda saab?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina lõikasin kõik varred poole lühemaks tookord.

      Delete
  5. Kui kokku saame, siis oksakese luban. Aga tuleta ise meelde.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suur tänu, kaks korda ei lase öelda, kindlasti küsin:)

      Delete
  6. Kui talvituma ei jõua, siis kevadel võib minu tarvis kõrvale panna.
    Kuulun ka nende kummardajate hulka. Keavdel on nad tõepoolest üliarmsad kerad.

    ReplyDelete
  7. Aitäh kukeharjade muljeid ja nõu jagamast. Muhedik, ma tegelikult heitsin ka sima "Stardust"i pildile Su blogis. Kadakas, kas arvad, et järgmine suvi on sama vihmane ja hiidtaimi kasvatav? Ilmselt meil just maikuu ongi õige aeg kärpimiseks, muidu võib õitsemine liiga hiljaks jääda. Milda, see osa varte lühikesekslõikamine võib ka huvitava efekti anda - siis tekib kahesuguseid õisikuid - ülespoole suured ja laiad ning keskelt tihendavad madalamad kitsamad õisikud. On leida erinevaid soovitusi - kõiki varsi üks või mitu korda, kas õige vähe või julgemalt, poole varreni lühendada. Ma ei ole veel kukeharju kärpinud, kuid katsematerjali jätkub, võib ju mingi võrdluskatse teha järgmisel aastal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei arva, et järgmine suvi sama vihmane on, aga arvan, et isegi kuivema suvega paistavad metssalveid kukeharjapuhmaste tagant paremini välja, kui kevadel kukeharju pisut "kinni hoida" ja salveidele edumaa anda.

      Delete