Viimased tulbid on pudnenud, viimased rodod õied avanud. Rodode õitsemisel on kaks äärmust. Need kes eelmisel aastal ühe aastakasvu tekitasid, õitsevad ennastunustavalt. Mõned põõsad aga, nagu soomlased ja "Polaris" olid sügiseks jõudnud ka teise korruse uusi kasvusid juurde kasvatada ning õiepungade moodustamiseni peaaegu ei jõudnudki. Iirised esinevad väga tagasihoidlikult, isegi need lihtsamad sordid, mille valiku põhikriteerium oli, et peaksid igal aastal õitsema. Madalad kollased-lillad õitsesid ikka, kuid keskpäraselt.
Taas on käes need paar nädalat, kus ilulaugud püüavad tõestada, et nad ongi ilusad ning ajutiselt ma jälle usun neid.
Rodo "Krish" aga andis hoolduse õppetunni. Pärast lume sulamist jõudis ta pildile kui ainus oletatavalt külmavõetud ladvaga rodo . Tegelikult aga oli tegu päikesekahjustusega, sest külma puhul on õiepungad esimesed, mis hävivad. Ma tegutsesin põhimõtteliselt õigesti - toasooja vett juurtele ja korduvalt. Võra sai ka veega pritsitud. Kuid ehk võinuks alustada veel pisut varem selle tegevusega. "Krish" sai soetatud eelmisel suvel Ellamaa aiapäevadelt.
|
Õnnetu Krish varakevadel - kas lõigata kohe kahjustatud ladvaosa maha või oodata? |
|
Päästetud "Krish" - ladvaosa rikkalikes õites, pruunistunud lehetippusid pisut kärbitud. |
|
"Krish", täisvaade |
|
Vana usaldusväärne "Nova zembla" |
|
Tubli lätlanna "Ingrida" |
Lõpuks veel hetkel mitte ajakohane hoiatus. Ärge soetage igihaljast "kenasti potis talvitunud" rodo kevadel. Veel maikuu algul võib tegelikult päästmatult kahjustunud rodo välja näha enam-vähem normaalne. Nii mul ei olegi "Winny Puhhi". Parem juba hollandist kohale toodud ja meie kevade kohta liig vara täisõites uhkeldav eksemplar - tingimusel, et sort on põhimõtteliselt meie kliimasse sobiv. Teisalt, sügiseste soodusmüükide soetised on minul küll kõik kenasti kodunenud. Peab muidugi hoolega valima heidikute hulgast ja talvitumiseks ikka kohe maasse kasvukohale istutama.
No on ju ilusad laugud ja kolletuvad lehed on sul ka nii korralikult hostade varju pakitud. Nende teine voorus minu jaoks on, et ükski näriline ei söö lauke. Muide, mina ka ei söö sibulaid ja lauke, mitte et sellest nüüd järeldama peaks...
ReplyDeleteLaugud oleksid iluduste pingereas päris esimesel kohal, kui nad end nii hullult levitada ei püüaks.
ReplyDeleteMitte ainult rodode, vaid kõigi igi- ja talvehaljaste põõsaste ja püsikutega tuleks nii toimida- kevadel ohtralt vett, mida rohkem, seda parem ja eriti turbapinnasele, mis sulab aiamullast hiljem. Taimed ju ei hävigi talvel, vaid varakevadel veepuuduse tõttu. Maapealsetele osadele, kes elutegevuseks vajavad vett, ei suuda külmunud pinnasest juured seda kuidagi transportida. See pole isegi päikesepõletus, vaid nn füsioloogiline kuivamine.
Laugud ON ilusad. Eriti niimoodi seal hostade vahel. Pärast õitsemist on need seemnekuprapallid ka äraütlemata lahedad!
ReplyDelete