Varasuve õied

Tubli pojeng "Blaze" hakkas õitsema kohe istutusjärgsel aastal. Kolmas aasta aias.Päikeses helkivad ühekordsed õied on kerged ning ei kooldu maani ka vihma ja tuulega. Altpoolt on varred toetatud metallkaarega, mis on üsna mugav abiline kõrgemate puhmaste korrale kutsumiseks. 

Parempoolne pojeng on alustamata. Vasakpoolne, Itoh Aavikuemandalt sel aastal veel ei õitse, kuigi puhmas on juba päris kohevaks paisunud. Tagapool väikesed värvilised on osa isehakanud, paar kassetti beebitaimi poeriiulilt ja paar karpi poe ukse tagant kui lootusetud. Kõik elustusid ja õitsevad hoogsalt. Kevadel olid samas kohas tulbid ämbrites.

Põhimõtteliselt on iiriste õitseaeg. Pildile jäi esimest õit näitav kuldkollase põhitooniga mingi-vanema-aja-uhke-sort. Pärit Tartust tuttava tuttava iiristeaiast. Teised mõned õitsejad on kõik sinilillad.

Siin aga väga armas siberlane Kadakalt.Puhmas oli päris suures kotis ja õisi tuleb veel.

Rodonurga esiservas roosatab ikka veel see väike jaapanlane

Siin teine hull õitseja. Sordinimeta eerika, hilissügisel Hortesest .Nagu ikka eerikatel olid tal sügisel õienupud näha, seepärast ta dekoratsioonkanarbikega samal laual oli. Kevadel alustas pisut hiljem kui teised, kuid lõpetamise on ära unustanud. Värsked kasvud annavad tunnistust, et ikka päriselt elus. 

Erica Darlyensis - värd-eerika

Roheline vaade paari värvilaiguga

Aga siin alumisel pildil on tulnukad kaugelt maalt. Üle-eelmisel suvel Indoneesias said seemned korjatud mingitelt kollastelt lilledelt, mis nägid välja kui kõrgema peiulille ja kosmose ristsugutis. Tänavu jäid seemned näppu ja oh imet, kolme päevaga olid taimed tärganud ning jätkasid kiires tempos kasvamist. Jääb üle vaid loota, et ehk on üheaastased ja saab õit ka näha. Meie talve nad loomulikult üle ei elaks.