Tuesday, July 2, 2013

Inimene plaanib II

Inimene plaanib, aga loodus seab mõistatusi.
Pärast seda, kui taraenela raugastunud hekk maja eest sai välja raiutud ja Rosmakorist roosid kohale toodud, pidi otsustama mida teha heki serva varjust avanenud korraliku paekiviäärega eraldatud peaaegu kustunud lillepeenraga. Plaan: kevadel särab õiterohke nartsissipeenar, juulist külmadeni roosid. Nartsisse jagasid lahkelt head sõbrad. Probleem: nartsissilehed kolletumise ajal ja nartsisside ala pärast lehtede kadumist. Esimene idee- abiks kivikilbik või muu valge vahutaja. Paraku on täitetaime vaja küllalt vara ja suures koguses. Säästulahendus - iminõgesepadjandid. Sellega pole muud, kui pistikud maasse ja vaadata et väga kuiva ei jää. Esimesel kevadel veel ei jõudnud nõges vajaliku tiheduseni ning nartsissilehti sai  paar nädalat pärast õitsemist poole peale lõigatud. Järgmisel hooajal toimis kõik suurepäraselt. Tõsi küll, osa nartsissiplokke ei olnud ikka veel jõudnud kasvuhoogu sisse saada.

Tagaplaanil meelespeataimed on looduslikult "ette kasvatatud" sõstrapõõsaste vahel. Pärast tulevad nende asemele ilu-söögitomatid ja ukse kõrvale ilu-söögi kõrge oa püramiid. Praeguseks küll on seinte parimaid pindu vallutamas viinamarjad.
 Nagu 5.juuni  pildilt näha, nartsissilehed hakkavad vaikselt nõgesemassi vahele kaduma ning varsti võib imetleda mesilastest sumisevat õiterohket täpilise iminõgese valli. Väga ilus oli! Suve keskel tuli hoogsalt vohavat hõbepadjandit pisut ohjeldada, misjärel algas teine tagasihoidlikum õitsemislaine. Roosidele hea naaber hilissügiseni. Tundus, et lahendus ongi leitud.

Aga tekkis uus probleem: nartsissid ei edenenud vaid hakkasid üha kehvemaks jääma. Kuna majarahva sõnul sel krundil "nartsissid üldse ei kasva", siis olin niigi maa hästi ette valmistanud ja nüüd arvasin, et nõgeste vohamine lämmatab nartsissid ära. Nõgesed sai välja juuritud, nartsissid üles võetud, uusi uhkemaid hea sõbra aiast ja ja päris poeedinartsisse jäätmaalt juurde toodud. Märkasin ka seda, et mõndagi sibulat olid mingid kahjurid närinud, kuid eks tulevad ju nõrgematele taimedele ka kahjurid kergemini kallale. Istutasin sibulad tahapoole, ette nartsissigruppide  vahekohtadesse jäi ruumi kurerehadele. Aiasõbra poole-hinna päevalt saigi muu väärt kraami hulgas neli erinevat sorti hangitud ja kodus iga poti sisu veel mitmeks tükiks tiritud. Jälle üks aasta uute vahetaimede edendamiseks ja uurimiseks. Ühe viskasin varsti välja - ei olnud parajasti ohvrit käepärast, kellele oma aia järjekordset heidikut lapsendamiseks sokutada, kolm sorti on alles. Ühe annan jälle ära. Vist kolm puhmast saadaval. Arvake millise:

"Ballerina"

"Elke"

"Striatum"
Nartsissidest mõtlesin üldse loobuda. Vanadel olijatel peaaegu ei olnudki enam õisi ja lehedki väga nirud. Ainult eelmisl sügisel hangitud triandrused, mis pidid olema eriti haput pinda kannatavad, nägid turbasel mustikamaal normaalsed välja. Suurem osa nartsissipeenra sibulaid olid keskelt pruunid ja rändasid kohe prügikasti, mõned kobedamad panin siiski kõrvale. Lugesin seekord tähelepanelikult seda, mida juba ammu oleks võinud tõsisemalt võtta - sibulasirelane (Eumerus trigatus) ja nartsissikärbes (Lampetia equestris).  Üks artikkel on siin . Kahjurite tegutsemise kohta võib sealt lugeda järgmist:

Taimed ei tärka või on kidura lehestikuga ega moodusta õisi. Sibulad on seest pehmed, kõdunenud ja näripuruga täidetud. Neis kaevandavad 8-10 mm pikkused kollakaspruunid, lameda kortsulise kehaga vaglad, kelle tagakeha tipul on kitiinsed jätked (sibulasirelane). Mitu korda harvem kahjustaja on nartsissikärbes. Tema vaglad on silindrilised, valkjad kuni kollakad, 15-18 mm pikad. Sibulasirelase vaklu on ühes sibulas 15-20, nartsissikärbse vaklu aga 1 või 2. Sibualsirelane talvitub kolmanda kasvujärgu vaglana sibulas või mullas. Valmikud ilmuvad juunis, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle +15 oC. Nende munemisaeg on pikk. Üks isend muneb 60-120 muna taime lähedale mullatükikeste alla või sibulakaelale. Koorunud vagalad tungivad sibulasse, enamasti selle ülemisse ossa ja toituvad seal umbes 30 päeva.Sõrmega vajutades tunduvad kahjustatud sibulad sügisel kaela ümbruses pehmed.

Tõrje
  • Tärkamata või halvasti tärganud sibulad võtta mullast välja ning hävitada. 
  • Kahjustatud sibulad prakeerida enne maha istutamist. 
  • Nartsisse samal kohal mitte enne 4-5 aasta möödumist kasvatada. 
  • Vältida tuulevaikseid kasvukohti. 
  • Katta nartsissipeenrad turbaga. Turbasse need kahjurid ei mune
  • Taimejäänused koristada ja hävitada.
Teisest allikast keemiliste vahendite koha:

Enne mahapanekut hoidke sibulaid 20 minutit Fastac 50 vesiemulsioonis (8–10 ml/10 l veele), Mavrik 2F-i või Karate Zeoni vesiemulsioonis (5–6 ml/10 l). Leotada tohib vaid neid sibulaid, millel pole iduotsi ega juurealgmeid.
Kahjurite munemise ajal pritsige nartsisse Fastac 50ga (6–8 ml/
10 l), Mavrik 2 F-iga (5–6 ml/10 l) või Decis 2,5 ECga (4–6 ml/10 l). Vaklade koorumise ajal kastke lilli ühega eelnimetatud insektitsiididest – see on tarvilik siis, kui jätsite varem pritsimata. Kasta võib ka nõgeseleotisega vähemalt kolm korda 3–4päevaste vahedega.
Pole siis imestada, et turbapeenra nartsissidel on rohkem lootust. Siiski, need said pandud maha sügisel ja võivad nüüdseks ikkagi juba kahjurite poolt asustatud olla. Ma ju ekstra turbakihti peale ei teadnud laotada. Tuleb kontrollida, sest täna, kui lähemalt hakkasin allesolevaid nartsissisibulaid uurima, leidsin absoluutselt kõigil söödikud sibulakaelas, lisaks veel mõnel munadeks kvalifitseeruvad väikesed asjandused. Viimase sibula viimase röövli poolitamise järel tuli meelde pilt teha:
Vaata seda pruuni kahest osast koosnevat torukest sibulakaela koore all.

 Homme triandruste sibulaid uurima! 

Ah et millisele kurerehale võib pretendeerida. Just, kõige huvitavamate õitega "Ballerina" rändab välja. Põhjus - tema on ainsana korralik hall kurereha, mis  moodustab väheldase puhmiku, ei laiuta oma lehtedega ega kipu levima võsunditega laiali. Ta õitseb küll rohkem hooti, hetkel on esimene seeria läbi. Teised on vereva kurereha sordid ja just vajalike omadustega - kevadel hilise ärkamisega, juurestik püsib kohal, kuid oksad sirutuvad kiirelt üle peenra õitsemise alghetkest. Seda aga just ongi tarvis sibullillepeenra suvevehetuseks.

Pilt pärast vihma, esiplaanil "Elke"
Puhma kõrgus on ka paras, ei hakka domineerima rooside kõrval, vaid tekitab paarikümne sentimeetri kõrguse õitega tipitud vaiba. Õisi jätkub septembrini, eriti kui möödaminnes vahel vanu rehapulki vähemaks näpistada. Nartsisse sinna küll ei istuta, vähemalt mitte niipea.

11 comments:

  1. Kui üle jääb, siis ma küsiks juppi sellest Ballerinast. Mul pole ainult õrna aimugi, mida sulle vastu pakkuda.
    :) See lumeroos, mis ma sult eelmine aasta sain, hakkab praegu õitsema!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuidas siis ei jää, kui oled esimene küsija. Vastu paluks üks ilus naeratus. Tervitusi lumeroosile, küll neid lumeroositittesid sul varsti ka palju saab.

      Delete
  2. Huvitav peenra plaanimise lugu. Kurerehad on tänuväärsed ja suht vähenõudlikud. Mulle meeldib nende ilus graafiline lehestik. Iminõgesed on kyll toredad, aga parandatud mullal hakkavad hullumoodi laiutama. Muide, osad kurerehad kipuvad jahukaste all kannatama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil on neid nõgeseid veel ja üldiselt ei tekita probleeme. Pole seda maad liiga palju parandada suutnud siis..Jahukastesse jäävad siin mõnedki taimed kergesti, eks saab natukene vastu töötatud. Kurerehad on õiges kohas ilusad küll, kuid mul peale selle endise nartsissipeenra õigeid kohti neile pole. Eks näe, kui kaua sealgi.

      Delete
  3. ... ja osa kurerehasid on hullud külvajad nt. `Samobor`, ilus umbrohi

    Mu meelest peaks igaüks, kes tahab kasvatada tõsisemalt nartsisse, läbi lugema J.Zaletajeva, A.Toomeli (tema tegeles nartsissidega üle 30 a) raamatu `Nartsissid`Tln "Valgus" 1986. Äärmiselt põhjalik ja õpetlik raamat. Tänapäeval kirjutatakse jupike siit, jupike sealt ja rohkem on neis pilte, kui tarka juttu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nõuka aegsed ja vanemadki aiaraamatud on huvitav lugemismaterjal tõesti, kuigi peab tunnistama, et päris ammu kui mõni neist kätte sattus. Päris vanades oli ka väga vähe värvipilte ja neil vahel veel veel eraldi siidipaberid peal :)

      Delete
  4. Kurerehad on põnevad lilled, aga mul ei ole nendega erilist hingelist sidet tekkinud, kuigi olen proovinud. Paar tükki on ja Hansaplant reklaamib pidevalt. Seda Rozanne' i sibullillepeenra katteks, et katab kiiresti ruutmeetri:) ma ei mäleta hetkel mis teise nimega seda Rozanne müüakse:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Rozanne ja sarnased on väga jõulised, otsisin madalamaid tagasihoidlikumaid roosidele kõrvale.

      Delete
    2. teine nimi on tal `Jolly Bee` ja kui kurerehadest juttu, siis minu `Elke`näitas uues kodus roosade seast valget õit ja tänavu on mu `Elke`asendunud `Albumiga`vot ei tea kas tolmlemise tulemus või ?

      Aga kui sa ükskord `striatumit`hakkad välja viskama, siis olen huviline.

      Delete
  5. Mina pretendeeriks ka jupikesele Ballerinale...

    ReplyDelete