Malaisia koloniaalminevik annab turistile meeldiva võimaluse suhelda ja infot hankida inglise keeles. Taimehuviliste rõõmuks on botaanikaaedadesse ja loodusparkidesse paigutatud hulgaliselt õpetlikke infotahvleid.
Kaheksakümmend miljonit aastat ingverilaadsete arengus mahuvad kenasti ühele plakatile:
|
Vaata hiina stiilis suunaga paremalt vasakule! |
Banaan - kõige esimene aegreas ja eriti hästi õnnestunud. Malaisia kohalikud banaanid on lühikesed, õhukesekoorelised kollased ja väga magusad või siis pisut pikemad, paksema koorega kandilised, mis sobivad taignas praetuna ka taheda toidu juurde. Tee ääres müüdavatel pisut metsikumatel on vahel ka mõned seemned sees. Pildil aga metsik banaan,mille erkoranz isasõis hoidub sirgelt püsti erinevalt kultuurbanaanide tume-roosakaspunasest allapoole rippuvast "tulbiõiest". Muide, turul oli näha müügil ka söögibanaani noori isasõitenupsusid. Linnade puuviljapoodides võib kohata ka meie tavalisi "poebanaane".
|
Metsik banaan metsaservas |
Paradiisilinnulillelised -streliziaceae Paradiisilinnulilli nagu meie neid tunneme, oli haljastuses üsna palju kasutatud, kuid enam püüdsid pilku samasse suguvõsasse kuuluvad uhked ränduripalmid. Nende lehekaenlasse kogunenud vesi olevat legendi kohaselt mõnegi ränduri janust päästnud.Tegelikult ei ole sel suurel paabulinnusabataimel palmidega mingit sugulust ning vesi lehekaenlas olevat samuti tume, haisev ja igati ebahügieeniline - loodetavasti on janustel ränduritel alati vee steriliseerimisvahendid kaasas.
|
Ränduripuu - Ravenala madagascariensis |
Helikooniad - lisaks kõige uhkemale erkpunaste õitega liigile võis näha üsna palju erinevaid variante.
|
Helikooniate aed
|
|
Heliconia longissima pikad rippuvad õisikud |
Ingverilised ja kostuselised- zingiberaceae ja costaceae
Malaisias on ingverid populaarsed nii maitsetaimena, haljastuses kui lõikelillena.
Ingveriaiad üllatasid liigirikkuse ja mitmekesisusega. Pole ka ime, sest ingverite hulka kuulub üle 5 perekonna 1300 liigiga. Nende hulgas leidub suuremaid ja väiksemaid, ise püsti seisvaid ja ronitaimi. See pole ka ime, kui kõik järgnevatel piltidel toodud taimed ei olegi ingverid.
|
Õppematerjal |
|
Alpinia galanga - risoom on oluline koostisosa malai toitudes |
|
Roosad õied on küll suured, kuid jäävad tublisti allapoole kõrgelt üle inimpea ulatuvatest lehtedest |
|
Sama põõsa õis |
|
Ingverite õied avanevad tavaliselt ühekaupa, nii kestab õitsemine kaua |
|
Tundus, et ka need õhulise õisikuga taimed kosekoopa ees võisid olla ingverid |
|
Costus woodsonii - kõige enam haljastuses kasutatud ingver, tavanimedega "french kiss" , "red button" või "lipstick" . |
Kannad - neidki kohtas haljastuses ning teeservades igal sammul. Piltide ülevaatusel selgus, et "nii tavalisi" taimi pole jäänud ühelegi pildile.
Marantad - taas väga populaarsed haljastuses ja kasvasid ka metsikus looduses. Marantade erksad lehemustrid kaunistavad sageli meiegi aknalaudu, sestap pole pilte ka tüüpilistest geomeetrilise mustriga rohekirju lehtedest.
|
Stomante sanguinea "Tricolor" |
|
Galanthea loesneri |
P.S.
Põhimõtteliselt ma taimi-seemneid ei püüdnud varuda, sest tundus, et meie toalillehankijad on oma tööd päris põhjalikult teinud. Ka kosmopoliitsed õuelilled nagu peiulilled, fuksiad, virk-liisud, begooniad on juba ammu kohal.
Siiski, paar erandit on: kas keegi tunneb, et ta sooviks kätt proovida
punanööp-kostuse kodustamisel - saadaval näputäis seemneid. Taime maapealne osa panevat vastu kuni -1 kraadisele temperatuurile, juured isegi kuni 6 kraadisele külmale. Oletatavalt sarnane kasvatustehnika nagu kannadel.
Kindlasti oli vahva. Malaisias käisin üle kahekümne aasta tagasi ja kuna tollal olin täielik korteriinimene, ei osanud floorale üldse tähelepanu pöörata (kookospalmiraksus käimine välja arvata). Enam pikad lennud enam kahjuks ei tõmba, olen oma portsu vist kuhjaga kätte saanud.
ReplyDeleteOh jah, keda need lennud peaksid tõmbama, ikka asukoha nimel see lennukielu. Kui meenutada paari korda, kus nõutu turist kookosesalus taskunoa ja kiviga on püüdnud kookospähklisse auku puurida, siis tõhusa terariistaga spetsialisti abi kasutamine kookose avamisel on ikka kindlam meetod mahlani pääsemiseks. Ise maha kukkunud pähklid on arvatavasti ka liiga küpsed, et neis üldse veel värsket mahla sees oleks.
Deletekohe ilus lugeda kui taimeinimene reisilt tuleb ja nagu ma aru saan on see alles algus, ootan järge :)
ReplyDeleteTänan jagamast.:) Ootan põnevusega järge.
ReplyDeleteNii tore on näha, kuidas lillepoest tuttavad lõikelilled, toa- ja maitsetaimed tegelikult ju pea pilvedeni ulatuvad :) Aitäh Sulle!
ReplyDeletePõnev ! Mulle tuli ka tuttavaid taimi Floridast ette. Ootan uudishimuga järge .
ReplyDeleteMaailmas on ikka nii palju imelist ja ilusat! Tänud jagamast!
ReplyDeleteVäga vahva reis Sul! Jään huviga järge ootama.
ReplyDelete