Malaisia - 4 Puuviljapargis

Plaanides agrotehnoloogia pargi külastust Malaisia puhkusesaarel Langkawil, sai mõeldud, et seal õnnestub näha võimalikult palju eri aiaviljasid kasvamas ning kuulda ka asjatundjate juhatavaid sõnu. Varasemalt külastatud näidisfarmides on rõhk olnud õpetlikul momendil, degusteerimised on jäänud üsna sümboolseks. Siin aga toimus suisa vastupidine stsenaarium.

Kui "rongijaama" ootepaviljoni oli kogunenud paras hulk inimesi, sõitis ette autorong, mis aegaviitmata võttis kursi kuhugi puuviljaaia sügavusse. Silma eest libisesid või pigem rappusid mööda erinevate viljade kvartalid ja kena järvekene. Vaatepilt oli mitmekesine ja huvitav, kogu aeg oleks tahtnud hõigata, et pidage ometi kinni. Kussa sellega. Ettenähtud kohas ootasid puuviljakastid ja rõõmsameelsed teenindustöötajad, kes kiires tempos vaagnatele puuvilju tükeldasid. Igaühele kätte suur taldrik, kuhu võis oma isu järgi värsket kraami varuda. Tõesti, pakutu oli väga maitsev: peaaegu seemneteta suus sulavad arbuusid, banaanid, tsitruselised, tähtviljad, erinevat värvi draakoniviljad, melonid, rambutanid ja palju muud. Küsimise peale öeldi ka nimetusi ning seda, kas kasvab puus või maas. Kuna peatuskoht asus otse tähtviljapuu istanduses, siis neid puid sai lähemalt uurida. Samas toimus ka vigurpiltide tegemine, kus inimese peopesale nagu oleks asetatud hiigelkaramboola. Pärast söögipeatust jälle kohe rahvas sõidukitesse ja tagasiteele. Üks peatus oli veel - jackfruiti puu juures, kus suurele viljale olid ette riputatud prillid - pildistatigi innukalt põmmpeaga iseennast. Sellega agrotehniline haridus lõppes ja rong suundus tagasi väravasse. Nuta või naera. Ahjah, sõidu pealt õnnestus silmata seni nägemata draakoniviljade kasvatuse väljakut.

Tähtviljapuu -Starfruit, Averrhoa carambola ja selle vili karamboola. 
Pildil on ka paar rohelist vilja, mida on lehtede vahelt üsna raske märgata.

Tähtviljapuud ise olid pisut laiuva võraga väheldase õunapuu suurused. Korraga on puudel peal õisi 
ning valmimata ja valminud vilju. Saaki saab aastaringi.

Nüüd aga pilk suurtele haisuviljadele.

Prillistatud Jackfruit, kohalikus keeles nanga, lad. Artocarpus heterophyllus,
eesti keeles erilehine leivapuu, ja selle vili jaka 

Leivapuuga on mul eriline kiiks - juba lapsena võtsin vastu otsuse, et kui suureks saan, käin kaugetel maadel, ja  maitsen kaugemaa puuvilju ning kõige-kõige huvitavam puu tundus olevat leivapuu. Pilte sai vaadata vanaisa "Maailm ja Mõnda" raamatutest. Jackfruiti ma teadsin küll ja olen ka proovinud, kuid aimamata, et ta on sugulane puule, mis tõesti ka inglise keeles leivapuu nime kannab. Kuna leivapuu(de) alane haridus oli puudulikuks jäänud, siis ei osanud hõlmist leivapuud loodusest tähele panna ega ka vilju müügilettidelt otsida. Välimuse järgi on need suured viljad ju väga sarnased. Aga lehed puudel on erinevad. Pildid Wikipeediast:

            

Artocarpus altilis, Breadfruit, eesti keeles hõlmine leivapuu  (miks pole lisatud, et vili on leib?).

Ma nägin ju selliseid puid ka, kuid viljasid ei taibanud otsida. Selgub, et hõlmised leivapuud on väga viljakad ja troopikas laialt levinud. Eriti agaralt levitati seda puud koloniaalaegadel - hea odav toit alamrahvale.

Atrocarpuse suguvõssa kuulub teisigi puid. Inglise keeles seostub neist leivga veel 

·      Artocarpus camansi,      breadnut (leivapähkel), mille arvukatel seemnetel olevat pähklimaitse.

 Eesti keeles aga koondatakse leivapuude nime alla kõik hetkel taimenimestikus esinevad Artocarpus-ed:

·      kõrge leivapuu  Artocarpus elasticus (+veel  kümmekond sünonüümi) viljad söödavad

·      tervelehine leivapuu levinud nimega cempedak Artocarpus integer - viljad olevat jackfruiti ja duriani         vahepealse maitsega, seemned mittesöödavad

·      lõhnav leivapuu  Artocarpus odoratissimus levinud nimega tarap  või ka marang , rohekasvalkja viljasisuga  koos terve kamba lähedaste liikidega erineva värviga viljalihaga. Kohapel jälgi nimetusi:   pedalai = buah tarap; pindan = mountain tarap.

Lähemal vaatlusel avaneb leivaviljanduses aga veelgi mitmekesisem pilt. Võib-olla ma kunagi uurin edasi, kuid siin lihtsalt Breadfruiti-nimekiri Wikipediast 

·         Breadfruit (Artocarpus altilis) hõlmine leivapuu, õispuu mooruspuuliste suguvõsast.

·         African breadfruit (Treculia africana), selle puu kõvad võrkpallisuurused viljadki kõlbasvad süüa.

·         Highland breadfruit (Ficus dammaropsis), hiidlehine viigipuu ,kapiak, ülisuurte lehtedega ja niruvõitu , kuid siiski söödavata viljadega troopiline viigipuu, pärit Uus-Guinea kõrgaladelt. Põhiliselt ilupuuna kasutusel, pisut külmakindlam.

·         Mexican breadfruit (Monstera deliciosa), looduslikult pärit liaan Lõuna-Mexicost mille lehtedest valmistatavat salatit. Ma ei teadnudki, et mingi monstera lehed ka süüa kõlbavad. Siiski hoiatatakse meil levinud toamonsterate lehtede söömise eest. Viljad on kindlasti söödavad, kuid viljadeni jõuab taim toas harva. 

Jakad  või nende sugulased müügiletil.

Hariliku durianipuu Durio zibetinus L. viljad durianid. 

Malaisias on durianid ja jackfruitid  väga populaarsed, söögi- ja müügikohtade ümber hõljub kõikjal nende lõhn.
Mina olen duriane ka varem maitsnud, pole hullu, kuid kombinatsioon banaanist, ananassist ja küüslaugust nõuab harjumist et nautida. Seekord sai ära proovitud duriani-piimajook. Tõhus ja toitev, kord lööb üle magus maitse, samas jälle saab valdavaks küüslauk. Ära sai joodud, kohe teist ei soovinud.

Kokkuvõte: leivaga kui olulise toiduga on seostatud mitmeid taimi, mille ühiseks omaduseks on suur võime inimesele põhitoidust pakkuda. Sageli suurte viljade näol, vahel ka lehtedena ja puutüve-tärklisena. Meie siin põhjamaal aga peame oma leiva väikestest viljaterakestest küpsetasma ja nii meli ongi vaid leivavili, mitte leivapuud.

Kauneid kevadpühi ja jätku leivale!