Saturday, April 12, 2014

Malaisia-3 Kõik need tuhanded palmid



Uks palmimaailma on siin:  http://www.palmnutpages.com/palms_genera_species.cfm

Selle veebilehe koostajad on analüüsinud 8300 liigikirjeldust, millest hetkel on unikaalseteks tunnistanud 2500 liiki (species)184 perekonnast (genera). Ega olegi põhjust end kehvalt tunda väheste palmiteadmiste pärast. Ka spetsialistid-entusiastid on kimbatuses. Paljud palmid esinevad ainult väga piiratud raskesti ligi-pääsetavates kohtades laiali üle kogu troopikavöötme. Paljud liigid hävivad koos kasvukohaga  enne kui nad omale ametliku nimegi saavad


Parasvöötmes suudavad hea hoolitsuse korral ellu jääda mõned, lähistroopikas mitmed liigid, kuid troopikas on palmide õige kodu. Vähehaaval hakkab aeg-ajalt soojadele maadele sattuv põhjamaalanegi märkama liikide erinevusi; mõni palmiline saab isegi nimepidi tuttavaks.

 Esimese soojamaareisi esimesel õhtul aastaid tagasi hakkas juba hämarduma, kui vaatevälja ilmusid tänavat ääristavad  palmid. Läksin kohe ligi ja katsusin tüve oma käega, et kindlalt veenduda - ongi päris ja kasvab õues. Tegu oli kanaari datlipalmiga (Phoenix canariensis), mille "datlid", kuigi söödavad, on liig nigelad gurmeelauale. Viljade asemel leiab kasutust palmimahl, millest valmistatakse siirupit ja viimaset omakorda siirupmagusat kollast palmilikööri. Päris datlipalmiga (Phoenix dactylifera) lähem tutvus ootab loodetavasti veel ees. Koos degusteerimisega, ma mõtlen. Paljudel palmidel ripub pundardena vilju allapoole, kuid ilma kindla teadmiseta ometi hamba all proovima ei kipu.
Kookospalmidega (Cocos nucifera)on ka lihtne - neil on suured kookospähklid küljes. Kes siis kookost ei teaks.Üks naljakas seik juhtus Tais, kus turult sai ostetud omateada lihtsalt piima, mis proovimisel osutus magusaks ning tihkeks. Sellist palju ei joo ja pärast sooja ööd võis maitsta kookose-hapupiima. Peaaegu nagu jogurt oli. Ahjah, lapsed külas müüsid omatehtud kookospiima jäätist ning see maitses hästi. Hiljem pole olnud juhust seda maiust kohata - arusaamatu, miks ei toodeta.
Eks vähehaaval jäi silma, et osal palmidel on sulgjate lihtsate lehtede asemel lehvikud tipus. Teadlikumalt mõeldes - enamasti on need olnud haljastuses kasutatavad wašingtoonia palmid. Mitmed liigid neist kanntavad ka mõnevõrra miinuskraade.
Indoneesia reisil sai palmiteema täiendust tutvudes palmipuskari tootmisega. Koos degusteerimisega. Alkoholi toorainet saab väga erinevatest palmidest.  Unistus värsket palmimahla proovida täitus topsi õllekarva kääriva vedeliku kujul. Just puu otsast alla toodud. Nii, et soojal maal on pigem mõtet proovida värskelt valmistatud suhkruroomahla - vahel pakutakse seda ka jahutatult ning sidruni või laimilõikudele valatuna. Õhku jäi filosoofiline küsimus - kuidas küll on võimalik alkoholivaenuliku islami võidukäik maades, kus palmilatva paigutatud puutünni kogutav mahl hakkab pähe juba tundide pärast, pole vaja mingeid kääritamistorusid ega kuudepikkust ootust.
Hiinareisil jäid esmakordselt silma kenad saledad rohelise tüvega kõrged palmid. Eriti majade juures.Nojah, need osutusid tegelikult beetelpalmideks (Areca catechu L.). Süüdlased mitmete kodanike tulipunases suus, kahtlases silmaläikes ja tänavaid reostavates tumepunastes süljelärakates. Beetelpalme kasvatatakse kõikjal, kus nad kasvavad. Muidugi ka Malaisias. Beetli viljad ehk beetelpähklid - betel nuts meenutavad rohelisi tammetõrusid. Tarbimiseks vajatakse veel  pipraliste hulka kuuluva ronitaime lehti (piper betel), - betelvine, ning lupja. Allpool oleval pildil on beetelpalmilehvikuid näha paremal kõrgumas oma peenikeste tüvede otsas.
Rannakuurordi teeäärne haljastus Langkawi saarel. Teel kõnnivad turistid.
Väikselt pildilt ei torka ehk silma, kuid vasakut teeserva ääristavad väga sümpaatsed palmid, mis meenutavad kohevaid rebasesabasid betoonposti otsas. Lähem uurimine tõi selguse , et tegemist on kuningpalmiga (Roystonia boringquena?)

MÄRKUS: 2016.märts, pärast Filipiinidelkäiku. Võimalik, et eelnevalt kuningpalmiks pakutud "rebasesaba" palm ongi tegelikult hoopis rebaspalm, Wodyetia bifurcata. See endeemne palm Austraaliast sai aiandusmaailmale tuntuks alles 1978. aastal ning olevat tänapäeval üks populaarsemaid palmisid haljastuses.
Vandepalm (liqualaKõrgemate puude varjus läheb pilk peaaegu täiuslikele läikivatele rohelistele hoolikalt volditud lehvikutele. Need on väheldased palmid, mille hulgas leidub nii tervelehelisi kui jagunenud lehtedega esindajaid. Noorte vandepalmide Licuala acutifida tüvest olevat valmistatud jalutuskeppisid. Pildil tervelehised võivad olla  liquala orbicularis või liquala grandis. Neljaribiliste lehtedega on ehk liquala spinosa. Vandepalmiliikide nimekiri on päris pikk, võimalik, et nimed ei saanud täpsed. Mingit selle rühma palmi kohtasin ka Tai loodusmetsas, haruldane ja endeemne oma asukohas. Mu lemmikud!
Mu isiklik "palmiaed" sai viimaselt reisilt täienduseks veel paar tähelepanuväärset ja kergesti äratuntavat palmi.
Otsekui  sinihallist plekist välja lõigtud ja kokku monteeritud bismarkiapalmid (Bismarckia nobilis) seisavad häirimatult täispäikeses.
Ainus liik oma perekonnas, populaarne  haljastuspalm.

See mitmetüveline, ladvaosas säravpunaste tüvede ja leheroodudega palm, oma perekonna ainus esindaja Cyrtostachys renda (Lipstick palm, red candle-wax palm, red sealing wax palm) on endeemne Malaisias, Sumatral ning Borneos. Külma ei kannata üldse. Teist temasarnast ei ole olemas.Pidavat olema raskesti paljundatav, kuid Malaisias kohtab teda tihti. Meie nimesepad on kahjuks loobunud värvikamatest võimalustest ning ilmselt sõnaraamatu abil ristinud kaunitari sumatra looktähkpalmiks. 
Ülaltutvustatud palmid on kõik pildistatud haljasaladel, kus on piisavalt ruumi, et kogu puud pilguga haarata.
Teisiti on lugu  looduspargis, kus huvilise nina ette jääb pelgalt puutüvi. Võra kaob lootusetult kuhugi silmale läbitungimatusse rohelusse.  Allpool kaks näidet. Hirmuäratavate okastega palm vasakul kannab ladinaeelset nime Oncosperma horridum ja võib ühe- või mitmetüvelisena sirguda kuni 20 meetriseks. Parempoolne tuhande jalaga betoonpost on aluseks ainulaadsele uhkele suurele kalasabapalmile (Caryota gigas - giant fishtail palm). Sel palmil on erilised suured kalasaba meenutavad lehed. Kasvab jõudsalt, ning võib mitmekümne aasta jooksul sirguda üsna kõrgeks kuid õitseb ja viljub vaid üks kord elutsükli jooksul. Aiahullu blogis ongi  pilt õitsvast kalasabapalmist Tegelikult võivat palmi hukkumist ära hoida, kui kõrvaldada õied või juba õienupud. Saatuslikuks saab viljumine, mil kõi toitained transporditakse viljadesse.

Palmiloo lõppu aga lõbus pilt ahviperest "palmiraksus" otse hotelli seina ääres. Sama karja pärdikud inspekteerisid ka ujujate rannaliivale jäetud kotte ja rõivaid.
Ahvid aleksandripalmi otsas (Ptychosperma macarthurii)

6 comments:

  1. Aitäh nii põhjaliku ja sisuka ülevaate eest

    ReplyDelete
  2. palmid on võrratud, see bismarkiapalm eriti, kahju, et meil neid kodustada elik aiastada ei saa :)

    ReplyDelete
  3. Megavahvad ja põhjalikud postitused, aitäh!

    ReplyDelete
  4. !!!!! Milline võrratu reis on sul olnud! Ega sa juhuslikult kalasabapalmiseemet kaasa ei krabanud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei mingeid puudeseemneid, kuid nagu juba reklaamisin üht ingverit on - arvatavasti võiks kasvatada suvel väljas ja veel on mõned seemned suureõielist kanntaime - see oli väga ilus, kuid õues ei ilmselt ei kasva meil.

      Delete
  5. Troopikaga meite loodust võrrelda...ohjah, Ikka öö ja päev. :)

    ReplyDelete