Tuesday, December 1, 2020

Krüsanteemid vastu talve

 Sel aastal jõudsid õitsema ka kõige hilisemad. Ausalt öelda on nemad ka ainsana praegu kenad. Teistel on õied enamasti ära lõigatud ja lehestik vastavalt sellele kas on veel ilus. Alustaks neist, kes oktoobri keskel juba alustasid.

Kõigepealt siis Sirje punane, ta õitses küll üsna kiiresti ära kui lõpuks täitsa lahti jõudis.


Edasi jõudis täiesti lahti ka väike roosa potikrüsanteem. Aga see on praegugi vaadeldav, praegu vaatavad küll osa õisi maa poole juba. Pilt ongi peaaegu praegusest ajast.


Nüüd uued. Või mis uued, 2018 sügisest Inglismaaalt. Aga esimese talve olid nad lavas, eelmisel aastal nad ei jõudnud või peaaegu ei jõudnudki õitsema. Päris avamaal olnud ühe talve. Nantyderry Sunshine. Normaalkõrgune, sinakate tervete lehtedega, üsna jõuliselt laienev, keskmisest väiksemate ent säravkollaste õitega, pikaealine. Alustas õitsemist novembri keskel, 


Praegu on see Sunshine päris kena, potentsiaali jätkub, kuid ei tea muidugi mitu miinust ta ära kannatab. Praeguseks on paar miinust olnud ja kaks korda ka kerge lume all. 


Edasi alustas juba varem, kuid praegu on ka päris kena, tumeroosa täidisõiega ent aeglasemalt paljunev Sweitzerland. Selle  ma soetasin küll tütre lemmikmaa järgi, aga ta õigustab end igati.


Meil tuntud krüsanteemi Clara Curtise sugulane Rubella no5 on novembrikuust alates täiesti oma sõiduvees. Üsna kõrge, ei loe talle lumi ega tuuled.


Siis pisike Picasso, mis Sirjel miskipärast hukka saanud. Alustas novembris, praegu nii kena nagu olla oskab.




Praegugi on ilusad kõrged täidis kollane ja oranz Lätist, kuid nende kõrval alustab õitsemist samuti kõrge valgete karikakraõitega Elaine's Hardy White. See on tõesti viimane, eks näeb kui hardy ta siis on.

    


 Aga mõned Inglismaalt tellitusest on täitsa kadunud. Ei mäleta nende kohta küll midagi, aga tellimise lehes on veel Angela Blundell, madal.valge-kollasega täidis, early yellow -mahekollane varane ja Gold Marianne -kollane pool-täidis

Aga see Gold-Marianne, lähen uurima, üks seal Ukraina kollase puhma servas on nii tema moodi ja täitsa värske veel. Mul nimelt jäid sildid Inglismaa omadele õigel ajal panemata ja Ukrainlane teeb kõik et segi kasvada, ise ta on enam vähem lõpetanud.   

Noo aga ega seegi pole veel kõik. Lavas on ootamas väheldane valkjasroosa Anastasija Saksamaalt. See hakkas ka kohe õitsema oktoobri lõpuks ja on praegugi täitsa kena. Aga kuna ei tea, kuidas teda enne peetud on, lõplik otsus tuleval aastal ja päris lõplik külma päristalve järel.



Kõige lõpus veel tervitus Sirjele või õigemini tema mehele -naistepäevaks kingitud eiteakust toodud potis õitsema aetud okstest juurdus tõeliselt 2 oksa ja nad läksid lõpuks ka veel õitsema. Ega neist küll vist talvitujat pole aga jätan peenrasse, isegi kaks korda õisi pakkunud teised.


Lõpuks üks lumepilt ka. Minu alatiõitsev savipotsik laual on plastiku vastu välja vahetatud ja nagu tavaliselt pistan sinna ikka neid õiekesi ja oksakesi mis kogemata murduvad või muidu kõrvaldamisele kuuluvad. Seest endiselt liivaga täidetud.

2 comments:

  1. Valgustav postitus:) Alatiõitsev savipotsik kõlab nagu taimenimi. Uus liik :)

    ReplyDelete
  2. Sellistel sügistel nagu tänavune, on krüsanteemid täiesti õigel laiuskraadil. Isegi Külmakandi omad jõudsid kõik lõpuni ära õitseda.

    ReplyDelete