Soome aiareis

 Toimumisaeg 8,9 juuni 2023. Erareis, peale meie kahe veel Sirje.

Aeg oli õnnestunud, rodode õitsemise tippaeg ja ilmaga vedas meil ka - sadas küll, kuid ainult sel ajal kui sõitsime.Esimesel päeval siis Haaga Rodopark ja Mustila arboreetrum. Haagasse oli küll tülikas autoga sõita,sest see asus Helsinki linna sees ja suvi lisas veel tänavaremonte. Siiski oleks kahju olnud see vahele jätta, sest seal oli  tõeline rodomets -suured põõsad ja kõik korras. Asaleade ehk heitlehiste rodode oosa lõhnas magusalt ja kaugeleulatuvalt. Sissepääs oli tasuta, muidugi olid kohal ka suupistemüüjad. Mul jäi kahjuks telefon autosse ja kui Sirje laenab mõned pildid siis lisan.

Mustila on suur ja vana, seal on kõik väga looduslik, rododki kasvavad teiste metsapuude hulgas nagu pärisasukad.Seal kasvatati igasuguseid suuremaidki puid ikka tervete salude kaupa. Suunaviidad olid kõik kenasti olemas ja ka taimede kohta mitmeid pilditahvleid ja juttu. Ka pisteti kohvikust lunastatud pileti vastu (9 või 6 eurot) lisaks enda külge kleebitavale märgile ka paiga kaart pihku. Osta sai  suurte puude väikeseid poegi, linnaaedades muidugi ei ole neil kohta, sest kasvavad kiiremini kui oodata oskaks. Seal olid käimas ka tööd uute alade rajamiseks liiva- kivikünkad ootasid taimi, ka oli ühte kohta veetud suuri palke ja tahuti neist toole ilmselt tulevaste ürituste tarvis.

Muudest taimedest jäid kaamera ette suured lehed, mis tähistasid kohti kus hiljuti oli voolanud või voolas vesi. Lehed kuulusid kevadel valgete õitega uhkelt  õitsevatele Kanada kevadvõhale. On olemas veelgi ilusam. kollaste õitega Ameerika kevadvõhk. Seda kasvatatakse üha rohkem mitmetes tiikides ja märgaladel. Isesi kuidas mõjub loodusele nnde lopsakas üsna intensiivne kasv.

Mustatilas oli veel elaldi müügikoht kust võis osta põhiliselt alataimi. Meile sealt ei pakkunud miski niivõrd huvi, et oleksime endale tahtma hakanud. Seal muide oli üsna mitmeid taimi sildiga 'Mihkel Saare puukool'

Õõbisime Soome kolinud aaluja Pille juures ja jätkasime teisel päeval.

Teiseks päevaks oli planeeritud kolm objekti ja need me käisime ka läbi, lisaks veel Salos ühe aiakeskuse-poe.

Esimesel päeval pärast Helsinki linna vahel aeglast loksumist oli ülejäänud marsruut põhiliselt mööda kiirteid. Seal oli üsna palju ka 120 kilomeetrit tunnis lõikusid. Teisel päeval seevastu saime sõita mööda väga mitmesuguseid teid. Meile tundusid küll kiirused vähe imelikud, kohati olid sellised lõigud 100sed mis meil üle 90 küll ei oleks olnud, kohati jälle näis vähemalt ilusa ilmaga üsna imelik 6o- ga sõita ja ega kohalikudki enam neist kiirusepiirangustest korralikult kinni ei pidanud. Soome see osa oli  ilus - tee lookles vasakule ja paremale ning mäest üles-alla. Ümbruses ei olnud näha kasutamata umbrohtunud kinnikasvavaid maid, oli kas mets või põld või heinamaa. Küllap muugi osa on väljaspool kiirteid huviatavam; kahjuks ei saa neid kahte asja ühildada.

Hongisto taimistut veab põhiliselt üks inimene. Igapäevases töös küllap on tal ka abilisi, üht tegelast isegi nägime seal.Majapidamise on ju päris suur ja mees ise ka näeb välja üsna huvitav oma pikkade lehvivate juustega. Ta teeb väga tänuväärset tööd ja paljundab ning müüb omajuurseid roose kogu Soomest, samuti igasuguseid kogutud sireleid. Sortimendis on ka  mitmeid okaspuid, eriti kadakaid ning igasuguseid ilupõõsaid ning viljapuid-põõsaid. Eriti kääbusvormidega ta ei tegele või vähemalt ei tegelenud viimase ajani. Rooside juurutamine on paigutatud mitmesse kasvuhoonesse ja see näeb üsna korralik välja. Sealt tuli kaasa Sirjele 3 kollast roosi. Mina ju oleksin ka ostnud kui oleks kuhu panna neid. Ta on teinud üsna informatiivse kodulehe hindadega ja rooside piltidega. Kättetoimetamine neile kes järgi ei saa minna on võimalik Soome piirides. Külastustasu ei küsita, sinna tullakse põhiliselt ostma, mitte vaatama. http://hongistontaimisto.fi/

Päeva teine külastus oli Ilolasse. Sealne arboreetrum on umbes 10 aastat vana, seega üpris uus. See on suur, huvitav ja moodne. Muide külastushind on kogu selle aja püsinud 2 euro peal ja sedagi tuleb maksta kasti iseteenindusena. Müügiplatsid on suured, territoorium on suur ja korras ning kena. Hinnad on madalad, palju puittaimi maksid vaid 5 eurot. Sildimajandus on küll kehv, käsitsi kirjutatud sildid ja needki puudulikud. Selle eest tuleb kohe peremees ostjatega tegelema ja vastab igasugustele küsimustele. Kohapeal siiski on vähemalt territooriumi plaan. Neil on vaid facebooki leht, mida täidetakse hõredalt aga ikka võib vaadata, kümne aastaga midagi ikka koguneb. Ei tea kuidas nad end majandavad aga elus nad on püsinud ja arenenud. Ei tasu loota Eestisse taimede saatmist aga kohapeal külas käia on väga soovitav - on mida vaadata ja on mida osta. https://www.facebook.com/Ilolanarboretum/

Kolmandaks kohaks oli Turu ülikooli botaanikaaed . See on üpris vana, olemas on koduleht, taimed nii sees kui väljas on sildistatud. Lisaks võid osta igasugust taimekirjandust. Taimemüüginurk on väga väike ja midagi väga erilist seal ei ole. Botaanikaaial on üsna suur kasvuhoone õige mitme saaliga. See on väga korras ja jätab igati hea mulje. Taimed olid terved ja kahjuriteta, oli see siis saavutatud heade kasvutingimustega või mürkkemikaalidega.Külastustasu 9 või 6 eurot. Kahjuks on väljaspool lood väga teisiti. Olemas on küll kõik osad mis lehel kirjas, ka kasvab seal mitmeid huvitavaid taimi- kui juhtud need umbrohu seest üles leidma. Suvelillede üsna suur plats oli veel tühi; süstemaatika osa oli ka üsna käest lastud. Kõige rohkem kasvas kogu aias kanakoolet mis küll hakkas tasapisi juba selleks aastaks maa pealt kaduma. Vabanduseks oli vaid silt umbes sellise tekstiga  'Sorry, we are the weeds and we are feeding the bees'  Võib olla kesksuvel võib sealt paremaid muljeid saada kuid mitte eriti. https://sites.utu.fi/kasvitieteellinen-puutarha/en/botanical-garden/

Tagasi jälle mööda kiirteed ning pärast väikest kõrvalepõiget Salosse, kus on ka üpris suur ja kaubarohke kukkatalo müügikoht ning Kirpputori jõudsime täpselt õigeks ajaks Viking Line sadamasse.