Kivilinna lilled

Tallinn. Lühike teekond Hobujaama 4 eest Viru bussipeatusse. Endise Nordea panga esindushoone esine projekteeriti ja ehitati ümber enne uutele üürnikele väljarentimist. Hoone -esisele platsile on paigutatud kolm huvitavat pink-lillekasti. Põhimõtteliselt koosneb üks pink kahest jaotatud suurest ringist. Huvitavaks teevad kompositsiooni eri kõrgustel paiknevad istutuspinnad. Kui lisada veel hea valik taimi, ongi mõnus miniaed valmis. Kõik pingid olid hetkel hõivatud ja nii jäi istmete poolelt pilt tegemata. 

Ei midagi eksootilist, neid taimi on paljudes aedades. Siin koos on nad kõik ilusad.

Valkjaskollane petuunia ja säravkollane feerulalehine ruse 

Siin pildil on eri kõrgusel tasapinnad paremini näha

Edasi üle tee Viru Hotelli poolele. Seal paiknevad grupiti elupuudega savipotid.
 Elupuu jalamile lisavad värvi laimiroheline roomav metsvits ning eri värvi ilubataadid. 

Seda kakart ma ei tea

Õigest punktist vaadatuna on Viru hotell nagu okasroosikese loss
 keset tumepunase kukerpuu võsa. Esiplaanil õisevad enelad.
Tumedate lehtedega puud tagapool peaksid olema mingi jalaka või künnapuu sort 

Edasi liikudes pakutakse "õitsvat niitu"

Need tumepunased neiu-või peiusilmad mõjusid huvitavalt, kuid lapsepõlveaegsed "Murul kõndimine keelatud" loosungid on oma töö teinud , oleks ju võinud ikkagi lähemale astuda.

I-le panid punkti mingid tugevad tumepunase õisikuga kõrrelised.

Viru nurga purskkaev purskab, pukspuuhekid on enam vähem korras.

 Roosiringis päris nukas on osa taimi kehvas seisus. Üldmulje siiski OK 

Viru liIlleputkade rivi sissejuhatuseks õites topelt kurdlehise roosi põõsad. Ilus.

Igavate taimede ilusad sugulased

Just, igavad taimed minu jaoks olid need brunnerad, mida ma teadsin juba ammu. Õitsvad kopsurohud kevadises looduses olid küll täitsa kenakesed, kuid ei hakanud neid seepärast oma aeda igatsema

Siis aga nägin hoopis uhkemaid mustriliste ja hõbedaste lehtedega brunnerate pilte ja eelmisel kevadel Luige laadalt sai juba teadlikult muretsetud sordid "Looking glass" ja "Jack Frost". Lisaks veel üks kirjulehelise kopsurohu pott, kus kasvas kaks eri sorti puhmakest. Kodus kohe tükeldama nii palju kui vähegi võimalik.Terve ring ju vaja täita. Paariks nädalaks kilekoti alla varju ja  juba nad olidki valmis peenrasse kolima. Kõige rohkem istikuid õnnestus saada hõbedasest peegli-brunnerast. Täpilisest kopsurohust eraldus ka üks väike osake.

Noored taimed juunis 2011

Juulikuuks olid puhmad juba kenasti kosunud

Sügisel olid hõbejad lehed koos ringi keskosas laiutavate tumepunaste helmikpöörisepuhmastega päris kaua ilusad . Kevadeks olid helmikpöörise lehed lumest räsitud ja brunnera maapealsed osad külmavõetud. Õisi ma näha ei igatsenud, sest taimed olid muretsetud lehtede tõttu.Pealegi on samal ajal ilusaid siniseid meelespeaõisi pakkumas nii lõosilmad ise kui veelgi kenamad kevad-nabaseemnikud.Nii vaatasingi kahtlustavalt kiirelt ülespoole kerkivaid brunnerate õisikuvarsi. Kes teab kui kaua nüüd neid ilusaid hõbedasi lehti ootama peab. Kopsurohtude pärast ma ei muretsenud, need ju tagapool.

Kevad-nabaseemniku õied

Brunnera 4. mail

Kõik varjupeenra asukad õitsesid rikkalikult ja brunnerate õied ei jäänud sugugi võistlejatele alla. Pigem kogusid plusspunktegi oma kõrguse tõttu.

Õitsemine 27. mail

Pildilt on näha, et brunnerad olid juba õite alla kasvatanud suured ümarad lehed. Kopsurohul kerkisid õitsenud varte asemele üha uued ja uued. Olen kuulnud arvamusi, et kirjulehelist kopsurohtu ei maksa eriti õitseda lasta kui ilusaid lehti tahad. Tõepoolest, vahetult pärast õisikuvarte lõikamist nägid kopsurohupuhmad natuke kitkutud välja. Kena oli vaid täpiline väiksem puhmas, mis ei õitsenud. Mure oli siiski asjatu, uued lehed kasvasid üsna kiiresti.

Pulmonaria saccharata"Majeste" kohe pärast õisikute eemaldamist

Sama puhmas  kümmekond päeva hiljem

Pulmonaria saccharata "Mrs.Moon"

Brunnera macrophylla "Jack Frost"on küll lähedalt vaadates huvitavam oma kontrastsema lehemustriga, kuid peenrakujunduses mõjuvad ühtlasemalt hõbedased "Looking Glass"i lehed vaat et pareminigi.

Päikeses kumab helmilpööris "Palace purple"

Hämaras helendavad brunnerad

Mis edasi? Samasse ringi poleks nagu midagi enam vaja, vähemalt seni kuni ei teki soovi täielikult ümber kujundada. Siiski on soov soetada ka valgekirju lehtedega brunnera. Kui  peaks olema kellelgi pakkuda, siis ma võiks ka ette võtta oma Looking Glassi ja ehk ka Jack Frosti küljest tüki eraldamist juba kokkutulekuks. Kui pole vastu pakkuda, siis saab ikka ka, järgmisel kevadel varakult võin jagada. Kopsurohtude sini-roosad õied rahuldavad mind täiesti ja uut lehemustrit ka ei igatse lisaks. Neist puhmastest saab kergesti  jagamiseks osakesi, nii et vastu ei küsi midagi. Veel tahaks oma aias proovida pikalehelist kopsurohtu, mis näeb välja nagu kitsaleheline hostapuhmas.

Esimesed siberlased ja lõhnapilved

Siberlased
Siin aias mul siberlasi olnud ei ole. Eelmises oli pea hooldusvaba uhke ansambel kõrgest sinisest siberi võhumõõgast ja sidrunkollasest päevaliiliast. Mõlemat päris suured puhmad. Selle kordamiseks siin ruumi ei ole. Päevaliiliad jäävad üldse mängust välja. Kuna nüüd on nii palju huvitavaid siberlasi liikvel, siis on tekkinud mõte, et ehk võiks neile ruumi leida või pigem teha. 
Eelmisel hilissügisel K-rauta välisplatsi sulgemise eelne ülevaatus tõi kaasa kaks siberi võhumõõga  potikest. Sildid kindlalt küljes: "Butter and sugar" ja "Silver edge". Juurdusid kensati ja juba esimesel suvel ajasid üles ka paar õievart. Esimesena puhkes kollane. Helekollane valgega nagu peab. Teine puhmas oli pisut kõrgem ja õievars ka sirgumas. Tore! Ainult, et pung ei tahtnud kuidagi siniseks minna, muutus aga üha heledamaks Jõudsin juba mõttes topelt võisuhkru eksemplaridega leppida. Täna siis selgus tõde. Avanenud õis oli üleni valge. Vaadates aiaärides pakutavat nappi sortimenti, võiks ta nimi olla "White Swan". Hea meel ikkagi, et erinevad. Küll need sinised ka tulevad kui aeg käes.

Siberi võhumõõk "Butter and Sugar"

White Swan?

Lõhnapilved

Tavaline kõrge nõmmnelk näeb tänavu väga korralik välja. Tema udupeeneks lõhestunud õied levitavad õrna nelgilõhna. Seda on tunda vaid lähedalt.

Dianthus arenarius ssp borussicus 

Samas lähedal levitab üle õue oma hurmavat lõhna väikesekasvuline ebajasmiin "Lemoinei". See on natuke tuntud jasmiinilõhn, kuid suuremal määral ehtne sidrunipuu õite lõhn. Üks mu lemmiklõhnasid. Tulge nuusutage kui ei usu! Õnneks on Tinkerbelle sirel seal kõrval oma vürtsika lõhnapooe äsja sulgenud.

Philadelphus hybrida "Lemoinei"

Tsitruseidülli aga tungib ja tundub, et levib üle kvartali hallide nelkide paks magus lõhn.Võrratu seegi, kuid oleks ju võinud oodata, kuni jasmiinid lõpetavad!  Ühevõrra tugevalt lõhnavad ühekordsed ja need pildil olevad lahtiharunenud heleroosad suletupsud. Algul mõtlesin, et neil õitel on midagi viga, kuid ei, nii peabki olema. Kas ehk mõnel on just selline nelk puudu? Plaanis nende rida lühendada. Nelkide tagant ei paista, kuid värava juures on täiesti olemas ka vana taluaia ebajasmiin oma klassikalise lõhnaga. Ta veel enda kohta väike ja õisi palju ei ole, kuid lõhnamiseks jätkub.

Dianthus plumeris

Etteruttav pilk küpse suve tegijatele

Suvised elulõngad alustavad tasapisi. Tervelehine elulõng (Clematis integrifolia) "Arabella. Esimene õis tundub tumeviletsem kui mullu, kuid arvatavasti pleegib heledamaks. Pika õitseajaga ülespoole vaatavate väikeste
õitega madalapoolne sort, mida peab toele pisut kinnitama. 

Kevadise elulõnga viljatupsud on tänavu eriti hästi välja kukkunud

Minu lemmik kukekannuse seemik

On küll huvitav, kuid kimbatust tekitav külvata suurekasvulist püsikut. Pole ju kõigile oma suurepärastele "aretistele" ruumi kuskilt võtta. Ikka on neid rohkem kui vaja oleks. Ja nüüd nad külvavad ise edasi. Osa seemikuid kandsid ka huvitavamaid topelt õisi, kuid need said kehvema püstipüsimise tõttu valgematesse aedadesse asumisele saadetud

Lillekasvatajale, tublile lõngavärvijale:

Siin sidrunmeliss. Naistenõgest mul praegu aias ei kasva. Kui kaks taime on kõrvuti, siis on lihtne vahet teha. Meliss on rohelisem ja lehed pisut läikivad. Ka melissi lehtedel on karvakesed, kuid need ei anna tooni. Naistenõgese taim on hallikam ja üleni karvane. Kasvab kõrgemaks ja on külmakindlam. Meliss võib samuti ise külvata, pildilolevat taime ei ole mina istutanud. Päikesepoolsel küljel olev suurem püstisema varrega puhmas on parajasti madalaks lõigatud. Tütrele melissi tee meeldib, mina haaran niisama mõne ladva värskelt tarvitamiseks.  Kumb taim on maitsvam, see ongi just maitse asi. Naistenõges on värskena parem hästi noorelt, melissi värskus on pisut pikem.  

Veel kellukaid

Pildile need, kes hetkel õitsevad lisaks eelmistes postitustes näidatutele. Pozarski kelluke on alustanud oma õitekaskaadide avamist.  Talle on vaja ruumi, kuhu oma õievarred laiali laotada. Ilus kõrgemal kohal või aiavaasis. Korduvõitseja, kena sügiseni. Kellukate raudvara. Laiendab oma territooriumi, kuid mitte maa-aluste võsunditega nagu näiteks korea kelluke. Minul probleeme ei ole tekitanud. Paljundamine on lihtne. Pooligihaljas. Külmemal talvel võib maapealne osa peaaegu ära kaduda, nagu mul tänavu aiavaasis talvitunutel.. Hetkel seal õisi ei ole, kuid puhmakesed rohetavad juba kenasti. On aretatud ka kompaktsemaid aedvorme nagu näiteks "Blue gown", mis moodustab väikese tiheda puhma. On olemas ka "korralikum" kaskaadvorm "Camgood" ehk sinine kosk.

Pozarski kelluke (C. poscharskyana)

Õis lähemalt

Kõrreliseleheline kimpkelluke (Edraianthus graminifolius) ei kuulugi  päriskellukeste perre, pärineb Karpaatidest.  Väheldane, tahab kivist ja lubjarikast  maad (No kust kogu aeg see lubi võetakse tema külje alla - ongi na niruks jäänud)
Parandus:Ahtalehine kimpkellukas (Edraianthus tenuifolius)

Kata kelluke (Korea kelluke, C.Takesimana) Tahaks lahedalt ringi ronida ja kasvupinda laiendada. Lepib ka varjulisema asukohaga. Umbes põlvekõrgune. Kui õie otsast sisse vaatad, on näha kenad täpid . Kas pole raiskamine, kes see ikka maas roomaks ja alt üles vahiks.

Korea kellukese varjatud ilu

x

Pea kinni, kellukas

Piimjaõieline kellukas kavatseb sel aastal kõrgusrekordit püstitda. Õhuaken avaneb juba ta lõhnavatesse õitesse. Eelmise aasta uustulnuk kahe põhivarrega. Õitses päris pikka aega. Õisik kasvas ajapikku üha kaharamaks ja üksteise järel avanesid uued õied. Ootan huviga, mida suudavad pakkuda tänavused kümmekond vart - kas tuleb suur õiepilv või on kogu võhm kõrguskasvule raisatud.

Vastukaaluks sellisele kõrgusesse trügijale sai Kristiine aiandi püsililleväljadelt koju toodud  väike kollaseleheline kelluke. Sügise poole pidavat küll rohelisemaks muutuma need lehed.

Piimjaõieline kellukas (Campanula lactiflora)

Õisik lähemalt

Itaalia kellukas (Campanula garganica) "Dickson's Gold"

Nad õitsevad uuesti

Tiarellide kevadine õitsemine oli külluslik ja kestis kolm nädalat. Pärast äraõitsenud varte äralõikamist oli mõned nädalad ainult rohelust näha, siis aga hakkasid roosadel põõsastel uued õisikuvarred pinnale kerkima. Teine õitsemine on tugevam suurimal põõsakesel. Valgeõieline vähemalt esialgu passib. Tal on ju ka laienemise plaanid vaja täita. Tegelikult oli ka eelmisel aastal kerget järelõitsemist märgata, kuid enne õiget aega õitsema aetud ja seejärel tükkideks jagatud taime kohta ei saanud veel erilisi järeldusi teha. Nii et olenevalt sordist ja elutingimustest võivad tiarellid õitseda järjest väga pikalt või siis mitmes järgus.

Istutamata aiad ja kurdlehise roosi eri

Avapilt on pärit ühe suvemaja esiselt rohuplatsilt. Niitmisel säilitatud maarjasõnajala puhmad naudivad konkurentsipuudust ja vihmast suve  ning on saavutanud meetrise kõrguse. Siin ei ole sellest lugu,et kogu rohelapike on täis sama taime kolmnurkseid lehetippe, kes passivad ajahetki kahe niitmise vahel.

Suvemajade "küla" on rajatud märga mere-äärsesse lehtpuumetsa, mida on inimkõlblikuks muudetud kuivenduskraavidega. Meie sõbra maalapp võib rõõmu tunda ka seda kolmest küljest piiravast loodusklikust ojakesest. Kõrge metsa all on pea vööni looduslik taimekooslus, mida hetkel elustavad mets-tähtheina õietähekesed.

Merre suubumise eel on ojakaldal rohkem valgust.
Kaharate õisikupööristega mets-piipheina võib leida ka aiaäride müüginimekirjadest. 

Lagedal liivikul on rohukate kidur. Siin tunneb end hästi kollane nõiahammmas.

Luiteid kaunistavad jäikade lehtedega hallid vareskaerapuhmikud

Kurdlehine roos haarab enda alla kogu vaba ruumi metsa ja  liivaranna vahel.
See kaug-ida tulnukas on Eesti vallutanud kahe viimase aastasaja jooksul.
Üks õnnelikumaid botaanilisi vallutusi - taim on ilus ja kasulik. Õigesti kasutatuna abiks ka haljastuses.  Esivanemaks mitmetele kaunitele  pargiroosi sortidele

Kurdlehise roosi pilt sobib iseloomustamaks Köögi-Kata iluaianduslikke tingimusi. Nimelt elab ta kaunisse loodusesse ehitatud korrusmajas, mille ümbrus pärast ehitamist n-dkümmend aastat tagasi ka hoolikalt haljastati. Taimedeks kurdlehine roos ja  enelad. Need majaelanikud, kes aiataimede vastu huvi tundsid olid maja ümber tekitanud rohkem või vähem haritud piirkonnakesi. Stiiliks ikka sama juhuslikkuse printsiibil arenenud seguaed. Ohjaa, paar väga uhket kuldvihma oli parajasti õites. Jasmiini magus lõhn täitis meeldivalt õhku. Eks sealt võib ehk teisigi huvitavaid taimi leida.
Saanud ämmalt päranduseks maja otsa piirkonna ja ühelt vanatädilt keldriümbruse kiviktaimlakoha, korrastas Kata need piirkonnad kiiresti. Oma kuuri juurde võis ka mingeid rohelisi elanikke paigutada. Selge see, et ühele rohenäpule jäi tegutsemismaad napiks. Nii kerkiski maja ette uus peenar ühe suure kurdlehise roosipõõsa asemele. See ei olnud päris meeltmööda maja kurdlehise roosi sõbrale. Ma ei tea, mis mina oleksin sellises seisus ette võtnud, oma hoovis ma juurisin kurdlehise roosi halastamatult välja. Minul oli vabanduseks see, et majarahva roosihooldus oli seisnenud tülikate noorte võsude mahaniitmises ja väljakitkumises, ning tulemuseks olid raugastunud kõrged luudikud, mille õitseminegi ei olnud enam kuigi rikkalik. Tegelikuks põhjuseks oli see, et minu meelest meie varjulises linnaaias ei ole tingimusi meeldivaks kooseluks selle jõulise valgust armastava taimega.Virk ja visa Köögikata aga on asunud rakendama trooja hobuse taktikat. Nii võibki mitmete olemasolevate kurdlehise roosi puhmaste ümber ja keskel näha oma eluõiguse eest võitlemas erinevaid puit-ja rohttaimede noorvorme. Aednik loodab, et mõne aja pärast toimub vaikne ülevõtmine - no eks näe. Kõigest südamest sooviks Köögi-Katale sama õnnelikku aianduslikku saatust kui Tsiilile on osaks saanud.