Thursday, July 5, 2012

Pea kinni, kellukas

Piimjaõieline kellukas kavatseb sel aastal kõrgusrekordit püstitda. Õhuaken avaneb juba ta lõhnavatesse õitesse. Eelmise aasta uustulnuk kahe põhivarrega. Õitses päris pikka aega. Õisik kasvas ajapikku üha kaharamaks ja üksteise järel avanesid uued õied. Ootan huviga, mida suudavad pakkuda tänavused kümmekond vart - kas tuleb suur õiepilv või on kogu võhm kõrguskasvule raisatud.
Vastukaaluks sellisele kõrgusesse trügijale sai Kristiine aiandi püsililleväljadelt koju toodud  väike kollaseleheline kelluke. Sügise poole pidavat küll rohelisemaks muutuma need lehed.

Piimjaõieline kellukas (Campanula lactiflora)
Õisik lähemalt


Itaalia kellukas (Campanula garganica) "Dickson's Gold"

7 comments:

  1. Tundub, et kellukatest on päris suur kogu ja armastad neid. Palju neid siis kokku on?
    Kunagi Soomes käies nägin üht peenart, kus oli väga-väga palju erinevaid. Küll olid ilusad. Palun, kas Sul on võimalik näidata, mis Eestis üldse liigub nendest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle meeldivad küll kellukesed, kuid ma ei püüa selle poole, et kõik oleksid olemas, mis üldse võimalik kätte saada. Vaatan, ehk tekitan väikese pildigalerii. Seniks aga loe Anu-Kristin Tara kellukeseartiklit

      Delete
  2. oh kui armas see viimane on?!
    Ja kas see teine annab äkki seemet?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Piimjaõieline pidi küll külvama, teine on alles liiga uus et selle kohta midagi arvata, kuidas ta käituda kavatseb. Eks ma võin seemet varuda kui huvi on proovida. Isekülvi ei tuvastanud, võib-olla ka ei tundnud ära ja rohisin välja.

      Delete
  3. Viimane on tõesti väga huvitava värvikombinatsiooniga. Aga kuna tegemist on sordiga, kahtlen, kas seemnest on võimalik sordiehtsat saada. Vaja on ikka taim kätte saada. Kahju, et Tallinn nii kaugel on, aga loodetavasti liiguvad säärased uustulnukad kunagi ka lõunasse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Huvitaval kombel pidavat see Dicksons Gold seemnest sordiehtsaid järglasi andma. Kirjeldus siin

      Delete
    2. Neil, kel Tallinnas tuttavaid, pole kättesaamisega ju erilisi probleeme:) Ma tihti tirin uustulnuka kohe tükkideks, eriti kui on ülekasvanud puhmik. See aga oli veel noor ja väike. Kristiine puukoolil on koduleht ka, ehk hakkab muudki silma. Mul väga meeldib nende püsikuteala vahel uurimisretkel käia. Viimati küll ei leidnud mauklehte üles ja nad ise ka ei teadnud kus on ;)

      Delete