Laupäeva ülejäägid

Pilte ja muljeid, mis eile veel blogisse ei jõudnud  ja muud nipet-näpet. Õues sajab vaikselt aga pidevalt..mõne aja pärast tugevalt, siis jälle pisut hõredamalt.

Pöörised
Midagi tõsikindlat nende kohta ei oska veel öelda.Püsikute välimus müügiletil ja aias võib teatavasti tugevasti erineda. Kasutan siis kirjeldusi abiks..

1)  helmikpööris (heucera) "Autumn leaves"  - kõige punasem vasakul. Kirjelduse järgi erepunasem kevadel ja sügisel, suvel tuhmim, kõrgust lubatakse  puhmale kõigest 20 cm. Usun,et mu taimepojal on pigem kevadvärvus, suve kohta liiga hea, et olla tõsi.

2) pisipööris (heucherella) "Sweet tea"- ei tõota jääda üldsegi pisikeseks, on oodata kõrgust  kuni 50 cm. Eestikeelne liiginimi paistab tõesti olevat pisut ebaõnnestunud. Taas muutuva lehevärviga, erksam oranzikas kevadel ja sügisel. Õitseb põhiliselt kevadsuvel tiarellidega koos. lehed tunduvad kuidagi õhukesed ja õrnavõitu.  Eks näe.

3) pisipööris (heucherella) "Kimono". Tasuta jagatud huvitavate omadustega taim. Oodatav kõrgus 30cm,  hinnatud eelkõige soojemates maades, kus ta saab hiilata oma talikuuega, mida kirjeldatakse kui metallikroosat. Kevadel paistvat ta sügavalt hõlmised "tiarellilehed" silma hõbejase pinnaga, millel sokolaadpruunid keskrood ja roheline võrgustik. Suvelehed on hoopis ümaramad nagu pildiltki näha.  Õied valkjad, õitseaeg kevadsuvel. Tegelikult paistab suvelehtede ümaramaks muutumise tendents olema omane ka teistele pisipööristele, enne vaid ei osanud neid selle pilguga näha.

"Kimono" kevadine ja suvine leht 

Kõrvaloleval pildil ongi näha erikujulisi lehti.On saanud mitmeid auhindu. Taimepotist paistvad erkkollsed sakilised lehed ei ole siiski selle pöörise veel üks eriline lehekuju, vaid kollseleheline nõges, kes tunneb end vabalt peremeestaime kõrval. Ma veel mõtlen, kas ja kuidas seda nõgest kohelda - kahtlustan, et isekülv, mitte sihilikult kokku istutatud. Aga sobib elustama küll rohelist taimepotti ja ei kõrveta. Märkus 16.07. Uurisin seda nõgest nii ja naa, võimalik, et tegu on hoopis kirinõgesega. Pärast pea ööpäevast lausvihma on teised pöörised kikkis, kuid Sweet tea lehed loperdavad nagu märg pesu.




Roogoja viinapuud ja elulõngad

Meie viinapuuvõre maja seinal

Karla küla talud teevad koostööd klientide suunamisel üksteise juurde, nii olid Sadevälja ürituse puhul avatud ka Kivistike talud Roogoja (viinapuud ja elulõngad) ning Roosoja (roosid). Seni pole olnud juhust Eesti kõige teenekamate elulõnga- aretajate elulõnga-aeda külastada. Kasutasimegi luksuslikku võimalust kahe-inimese ekskursiooni näol Roogoja poolel. Rooside poole ei hakanud minemagi, ei taha pärast roosipotiga mööda hoovi ringi joosta :) . Roogoja talu maja ise on põlispuude varjus, värava juures kepsutasid ponid, kaks tükki pidid parajasti müügis olema.

Nendesamade tegelaste pärast avas ja sulges perenaine Aili Kivistik teel tahapoole istandussse igasuguseid kavalaid väravatesulgureid. Kasvuhoone uksel oli karabiinsulgur, kuna üks hobu oli haakide avamise selgeks saanud. Tänavu olevat nad ka vaarikate söömise ära õppinud, ning needki tuli võrkaiaga ümbritseda. Ostke poni! Mõnes mõttes oligi huvitavam enne täis-elulõnga hooaega taimevõrede vahel liikuda. Elulõngahuviliste rõõmuks on varsti müügile oodata uusi elulõngasorte. Katsetusse on toodud mitmeid elulõngu Jaapanist. Ellujääjate abiga püütakse saada uusi meie tingimustesse sobivaid sorte. Hetkel küll tuli kuulda, et see ja teine on numbri all ja ei paljundata müügiks veel. Muuhulgas mitmeid varaseid õitsejaid.Tegelikult arusaadav, kuid hea meelega oleks valmis olnud mõne puhul katsejäneseks olema. Elulõngu me niisiis seekord juurde ei ostnud. Viinapuude hoonesse.Tegelikult huvitav, et Eesti esimene laiemlt tuntud viinamarjaentusiasti kodu paikneb pea külmimas kohas me maal.. Viinamarjakasvuhoone oli muljetavaldavalt suur. Perenaine on veendunud, et viinamarjade kasvatuseks sobib Eestis ainult kasvuhoone või äärmisel juhul seinaäär. Külmakindluse uurimiseks jätab ta viinapuudel alati mõne haru alla painutamata ja katmata. Kasvuhoone on varustatud mitmete õhu ja pinnasetermomeetritega ning näidud dokumenteeritakse korralikult. Ümberringi rippus erineva tihedusega ja suurusega viinamarjakobarahakatisi. Kuulsime mitmeid tarkusi, kuidas saada parimaid söögimarju - nojah, kasvuhoones muidugi. Lühidalt, arvasime et paar viinapuud ikka mahub veel meie metsa ära. Pilte me seal ei teinud, kuigi ehk poleks keelatud. Ei tahtnud perenaise aega viita oma eraekskursioonile lisaks ja neid numbrialuseid ehk ei ole ka hea reklaamida avalikus veebis. Köögikata, sa  tundsid muret, kust saaks ronitaime võret, siit näed, et meie läksime samuti kergema vastupanu teed ja soetasime valmistoote. Hinnasildid Cerese aiakeskusest, meie leidsime omad lähemalt sutsu odavamalt mingi sooduka ajal.

Mare ja Aarne juures

Ei teekski seekord pikemat juttu. Kõik, mis Mare oma blogis on näidanud, vastab tõele. Krundi pärliks on jõgi, millele on looduse poolt kujundatud eriti kaunis, lausa kunstipärane kaldahaljastus. Näiteks hakkasid värvi näitama roosad vesikanepi puhmad. Kõik nii kenasti vaheldumisi madalamate kõrrelistega. Koos pererahvaga rõõmustasime esimese puhkenud vesiroosi õie üle (looduslik, kuid kasvukohale asustatud).  Maja ümbruses õitsesid igal pool tõnnikese puhmad. Ka värskelt rajatud okaspõõsamaal vaheldumisi lillade alpi astritega. Mare külmanurinal on tõepõhi all küll, meilgi on tõnnikesed juba õitsemise lõpetanud. Veel oli üks huvitav koht, mida blogis nagu pole pildina märganud. Nimetatakse küll "see ebaõnnestunud lilleala" Tegu oli suurte kividega ääristatud-täidetud  kunagise tõenäoliselt kraavijupiga, kus pea kõik Mare istutatud taimed olid kevadujutuse alla jäänud ja hukka saanud - minu kaastunne siinkohal. Hetkel aga tähistas seda ponnistuse paika võrratu härjasilmade meetri-poolteise laiune riba keset niidetud heinamaad. Idee. On olemas hulk härjasilma sorte, osa õitsevad pea sügiseni välja. Võib-olla  saaks sellest murepaigast kujundada hoopis tõmbenumbri. Varakevadeks ja pärissügiseks ehk leiaks ka midagi.
 Maret ja Aarnet oli tore kuulata. Mõlemad olid ühel meelel, et enam me aiandust juurde ei tee, ainult veel maja taha hostad, siis vanad ploomid välja, et avaneks nende taga olev ala, mis siis jääks kenasti iluaia laienduseks..Lahe koht, sinna saab veel mindud loodetavasti. Aitäh pererahvale.

Krisile
Pilt  Hispaania ühte suvekuiva jõesängi tekkinud looduslikust "moonijõest",  mida sai mainitud moonipiltide kommentaaris. Aeg-aprilli lõpp / mai algus 2005.a. Ehk tekitab mingi ettekujutuse