Avapilt on pärit ühe suvemaja esiselt rohuplatsilt. Niitmisel säilitatud maarjasõnajala puhmad naudivad konkurentsipuudust ja vihmast suve ning on saavutanud meetrise kõrguse. Siin ei ole sellest lugu,et kogu rohelapike on täis sama taime kolmnurkseid lehetippe, kes passivad ajahetki kahe niitmise vahel.
Suvemajade "küla" on rajatud märga mere-äärsesse lehtpuumetsa, mida on inimkõlblikuks muudetud kuivenduskraavidega. Meie sõbra maalapp võib rõõmu tunda ka seda kolmest küljest piiravast loodusklikust ojakesest. Kõrge metsa all on pea vööni looduslik taimekooslus, mida hetkel elustavad mets-tähtheina õietähekesed.
 |
| Merre suubumise eel on ojakaldal rohkem valgust. Kaharate õisikupööristega mets-piipheina võib leida ka aiaäride müüginimekirjadest. |
 |
| Lagedal liivikul on rohukate kidur. Siin tunneb end hästi kollane nõiahammmas. |
Luiteid kaunistavad jäikade lehtedega hallid vareskaerapuhmikud
 |
| Kurdlehine roos haarab enda alla kogu vaba ruumi metsa ja liivaranna vahel. See kaug-ida tulnukas on Eesti vallutanud kahe viimase aastasaja jooksul. Üks õnnelikumaid botaanilisi vallutusi - taim on ilus ja kasulik. Õigesti kasutatuna abiks ka haljastuses. Esivanemaks mitmetele kaunitele pargiroosi sortidele |
Kurdlehise roosi pilt sobib iseloomustamaks Köögi-Kata iluaianduslikke tingimusi. Nimelt elab ta kaunisse loodusesse ehitatud korrusmajas, mille ümbrus pärast ehitamist n-dkümmend aastat tagasi ka hoolikalt haljastati. Taimedeks kurdlehine roos ja enelad. Need majaelanikud, kes aiataimede vastu huvi tundsid olid maja ümber tekitanud rohkem või vähem haritud piirkonnakesi. Stiiliks ikka sama juhuslikkuse printsiibil arenenud seguaed. Ohjaa, paar väga uhket kuldvihma oli parajasti õites. Jasmiini magus lõhn täitis meeldivalt õhku. Eks sealt võib ehk teisigi huvitavaid taimi leida.
Saanud ämmalt päranduseks maja otsa piirkonna ja ühelt vanatädilt keldriümbruse kiviktaimlakoha, korrastas Kata need piirkonnad kiiresti. Oma kuuri juurde võis ka mingeid rohelisi elanikke paigutada. Selge see, et ühele rohenäpule jäi tegutsemismaad napiks. Nii kerkiski maja ette uus peenar ühe suure kurdlehise roosipõõsa asemele. See ei olnud päris meeltmööda maja kurdlehise roosi sõbrale. Ma ei tea, mis mina oleksin sellises seisus ette võtnud, oma hoovis ma juurisin kurdlehise roosi halastamatult välja. Minul oli vabanduseks see, et majarahva roosihooldus oli seisnenud tülikate noorte võsude mahaniitmises ja väljakitkumises, ning tulemuseks olid raugastunud kõrged luudikud, mille õitseminegi ei olnud enam kuigi rikkalik. Tegelikuks põhjuseks oli see, et minu meelest meie varjulises linnaaias ei ole tingimusi meeldivaks kooseluks selle jõulise valgust armastava taimega.Virk ja visa Köögikata aga on asunud rakendama trooja hobuse taktikat. Nii võibki mitmete olemasolevate kurdlehise roosi puhmaste ümber ja keskel näha oma eluõiguse eest võitlemas erinevaid puit-ja rohttaimede noorvorme. Aednik loodab, et mõne aja pärast toimub vaikne ülevõtmine - no eks näe. Kõigest südamest sooviks Köögi-Katale sama õnnelikku aianduslikku saatust kui Tsiilile on osaks saanud.
Ma mõtlen, et rohkem tulekski lahtiste silmadega ringi käies vaadata, mismoodi looduses on taimed end sisse seadnud, keda endale kaaslasteks valinud ja kuidas nad seal välja näevad. Usun, et roosikasvatajad ei solvu mu peale igaveseks, kui ütlen, et midagi ilusamat ja huvitavamat kui kurdlehine roos ja ka teised liigid polegi olemas ja nad on palju ilusamad kui need uhkete õitega sordiroosid, mis ju siiski ka kenad vaadata, eriti kui nad sinna lihtõieliste poole kalduvad.
ReplyDeleteMeil siin Pirital ka need roosid vaikselt aasata aastalt levivad. Tänavu on isegi end sättind niidu serva, heina sisse. Ilusad on need seal looduses küll.
ReplyDeleteAga korrusmajas on raske aednikuna tegutsed tõesti. Ma siin vaidlesin mitu aastat, et ei ole mõtet meil siia elupuid lihtsalt liiva sisse istutada kui lisaks veel ei ole kedagi kes neid kastab ka. Lõpuks kui ma koosolekul ütlesin, et kas te olete nagu buratiino. Mõtlete, et panete raha mulda ja siis kasvab suur raha puu. Õnneks jäi vähemalt see asi ära. Aga nad istutasid surnute asemele eelmine aasta uued ja need on jällegi surnud. Keegi ei kasta ega püga neid siin. Maksta ka nad ei taha ja siis ongi jama majas. Ma ütlesin, siis et tuleks asi "korralikult" ettevõtta ja üldse proovida mingite muude taimedega, Näiteks kadakatega. Aga siis hakkas neil rahast kahju ja nad loobusid.
Vahtra, mis oli ehitaja poolt istutatud, murdis ka keegi ladvast ära. Nüüd ta siin kasvatab uut latva, aga pind on ka kehva ikkagi ja vireleb juba oma 5-6 aastat. Vaher ei kõlbagi tegelikult siia. Kui natuke ringi vaadata, siis on vihjeid küllaga, mis puud ja põõsad meil siin kasvavad.
Mereranda jalutama tahaks. Ilus!
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteKortermaja aednik olla pole kerge ja Köögikatal on see hästi välja tulnud. Proovisin seda minagi ja võib öelda, et on küll võimalik, aga palju peavalu ka, eriti kui naabrid vahetuvad.
ReplyDeleteNii et aiaõnne soovin Köögikatale küll ja meile kõigile sama terast vaatajasilma nagu Tiil on :)