Wednesday, November 16, 2011

Uunikum

Uurisin huviga Lillekasvataja tulbikataloogi ja hakkasin kohe ka enda omasid grupiti kirja panema. Sellist sortide hulka nagu temal ei saavuta ma kindlasti, kuid ligi poolejagu on mullas küll. Aga jutt jumala õige -  suurt õitega täidetud pinda ei ole kevade edenedes kusagilt näha. Juhani Plantposti lõppsoodukalt sai seekord küll tellitud paari ruutmeetri jagu varast madalat täidisõielist Monte Carlot, sest tundus, et kevadine aed igatseb säravkollast värvi. Võilille me ju vääriliselt ei kipu hindama.

Mul on seni ainult üks triumftulp - laitmatu heledaservalise lehega roosaõieline New Design. Tegelikult ei tea, kuidas ta suve läbi maas olekusse suhtus. Veel on mitmeid toredaid varaseid ja keskmisi kaufmanni, greigi ja fosteri tulpe ning õitsemisaja lõpetuseks kauempüsivaid pojengtulpe. Huvi pärast olen proovinud erikujulisi  - paar narmalist, paar liiliaõielist ning järgmisel kevadel saab näha, kas kroontulbid teenivad välja aia püsiasuka staatuse või jäävad mööduvaks nähtuseks. Kuigi ma igasuguseid roheliseõielisi taimi eriti ei fänna, siis hiline rohetulp Spring Green võitis esimesest kevadest mu südame - selline parajalt mahedat värvi, suhteliselt  pika õitseajaga  ja seisab iseseisvalt püsti oma kõrge varre otsas. Sai talle nüüd seltsiks muretsetud kollane Yellow Spring Green. Oh - ja muidugi ka enamik tavapoest kättesaadavaid pisikesi botaanilisi on tulnud, et jääda. Botaaniliste ainus pettumus on Batalini tulp Lilac Wonder - liiga hiline, õitseb vaevaliselt ja pole üldse nii ilus lilla, kui pildil.
Ülejäänud postitus on pühendatud aprilli lõpu mai alguse staaridele aknaaluses peenras.

Kui mul oleks võimalik oma  aeda võtta ainult üks tulp, siis see oleks  mitmeõieline  varajane säravalt oranzpunane Praestans Unicum. Ükski teine tulp minu aias ei suuda pakkuda nii kaunist lehestikku pea kogu kohustuslikul ooteajal enne suvist kuivamist.Kirjanduse järgi eelistab Oivaline tulp lubjarikkamat pinnast, olen talle igaks juhuks aeg-ajalt peotäie lupja varte ümber poetanud.Õite poolest ei jää alla ka Praestans Fusilier ja arvatavasti teisedki paar saadaolevat sugulast, kuid kaks ühes on ikka etem. Uunikum on samal kohal õitsenud kõik neli aastat  (aia)aja  algusest peale. Peenral sekundeerib talle kaunis sirgevarreline kreemika leheservaga  Fosteri tulp Purissima Design. Ei vaja toestamist, päiksega avab oma üsna suured õied laialt näidates puhaskollast südamikku.

Oivaline Tulp 1.mail.Õievärv on tegelikult pisut punasem, võte on hommikupäikesega.


    Peenar 08. mail, eespool Uunikum,tema kõrval Springgreen


                                          Fusilier lähemalt

Peenar 12. mail, osa lilli on ära õitsenud.

Praestans 12. mail

Purissima Design, 12. mail 

Peenraots 19 mail, Peiulilled kassettides on ajutiselt sel kohal.


Purissima 19. mail

3 comments:

  1. Miks Sa tulpide puhul räägid püstiseismisest, ma pole oma elu jooksul näinud küll ühegi sordklassi esindajat kes vajaksid tuge.

    ReplyDelete
  2. Ideaalsete kasvutingimuste puhul kindlasti ei kuulu tulp tugeotsivate lillede hulka. Niipea aga, kui mingi tingimus - kas väetamine, niiskus või valgus ei ole kõige parem, käituvad erinevad sordid erinevalt. Minu aias on eelkõige puudu valgusest. Loogiline, et suurema ja raskema õiega ning kõrgemad taimed võivad kergemini maadligi vajuda. Kui siis juhtub, et mõni kõrge sort ka ebasoodsamates tingimustes lamanduma või kaela rõngasse ajama ei kipu, on rõõm seda suurem. Vaata ka siia:
    http://kudumishoolik.wordpress.com/2011/05/25/roomud-ja-mured-ehk-tulbid-2011/

    ReplyDelete
  3. Mul kipuvad ka pimedamasse peenrasse jäävad tulbid osaliselt lamanduma. Aga see-eest õitsevad kauem. :o)
    See Purissima mulle meeldib.

    ReplyDelete