Wednesday, April 17, 2013

Portugal-5 Kiviktaimla Euroopa edelatipus

Tänaseks pomm-uudiseks on tegelikult kümne plusskraadini tõusnud päevatemperatuur, mis suutis juba ühe päevaga imesid korda saata. Täisõies lumikellukesed ilmusid äkki eikuskilt, mitmesuguseid muid ninasid hakkas ka lumest välja paistma. Aiaääre hiidhange küljelt väljasulanud tulbid olid nähtavasti juba leppinud mõttega, et tuleb oma õied hange harjale upitada ja nii kõrguvadki maapinnalt umbes kümnesentimeetrised valged varreosad, mis ülalpool jätkuvad teist samapalju tavaliste tulbitõusmetena. Aiatöö alguseni läheb siiski veel aega. Et aga mitmeski aias on just kiviktaimla esimesi väljasulajaid, kus plaani pidamas käia, siis sobib siinkohal ka piguheit suurele looduslikule kiviktaimlale Euroopa edelatipus.

Panen ka kaardi, kust on näha et "tippusid" on tegelikult kaks.Parempoolses tipus, Sagreses on ideaalselt sileda  jalutusteega varustatud matkapiirkond, millele pääsuks tuleb lunatada pilet kindluseväravas. Kindlus ise seotud kuulsa printsi Henry nimega, kes 15. sajandil rajas sinna merekooli ja geograafiakeskuse ning muuhulgas organiseeris ka Madeira koloniseerimist (loe- Thela jaoks levadaretkede ettevalmistusi.). Muuseumi väikese sise-ekspositsiooni sisuks ongi Henry Meresõitja auks kavandatud suurejooneliste mälestusmärgikavndite maketid - kõik eelmise sajandi erinevatel kümnenditel korraldatud rahvusvaheliste konkursside teostamata võidutööd. Põhivaatamisväärsus, Kiviktaimla aga katab kogu matkapiirkonna ja terve rannariba vähemalt kuni punktini "B" - St, Vincenti neemeni. Kahe tipu vahepeal on "maaliline tee", mis on kõige maalilisem tipu "A" poolt vaadatuna, sest  nii kalda serva pealt see ei lähe, et all sügaval loksuvaid merelaineid imetleda ning taimeharuldused vilksavad liiga kiiresti mööda. Teeme vahepeatuse vaateplatsil, mille kõrvalt surfientusiastid oma laudadega ookeani poole laskuvad. Kui julged ja suudad, siis võib see väga vahva tegevus olla. St.Vincenti neeme päris-päris ninaotsale pääsu takistab külastajatele suletud majakas. Eespool puhvet ja suveniirimüüjate letid. Sinna maabub ka enamus ekskursioonibussisid. Kõnnivad sillutatud hoovil ja pildistavad end tühja mere taustal. Äriidee- müüa lipukesi kohanimega, mida saaks jäädvustada koos iseendaga et pärast tähtsat pilti üles leida paarituhande reisifoto hulgast.


Vaade tipust A tipu B suunas
Ideaalne kujundus, harmoonilised värvikooskõlad -
kõik puha Meister Looduse  looming


 Armeria pungens või hoopis mõni endeemne merikanniliik, neid on Portugalis mitmeid.

Väike majakas

Kusagil on ka lõvilõua päriskodu

Anthyllis vulneraris subsp. lusitanica - koldrohu kohalik vaarikakarva variant

Metsporgandi soolalembene versioon on end istutanud  
jalutustee kõrvale rajatud parkimisplatsi pragudesse

Daucus carota subsp. halophilus , detail

Anagallis monelli - suureõieline varsapõlv. 
Sellised sügavsinised mättad püüdsid pilku  päris paljudes paikades. Seemneid on saada 
ja võiks meil ka suvikuna kasvatada. Võibolla pole lihtsalt osanud tähele panna.

Jalutustee on  kenasti taraga piiratud, püstloodis allalangeva servani veel tükk tühja maad jäetud

Päris serva peal aga paistavad uppis tagumikud ja allapoole suunatud õngeridvad.
Mehed lähevad kohati päris hasartseks. Õnge otsa haakunud kala tuleb enne liini mööda alla saadetud tõstekorvi suunata, niisama läbi õhu suuremaid välja tirida ei saa.

Kalajaht kõrvaltvaates. Mõnel mehel-naisel oli päris arvestatav saak välja püütud. Küllap on õnge ettenäitamisel pääs territooriumile vaba, nad ju ühed huvitavamad eksponaadid seal.
 Kõik ju ka ometi mingeid taimi ei vahi.

Vanal ajal arvati, et selles kohas lõppeb maailm ja edasi ei ole enam mitte midagi. Ja ega ei olegi ju.

P.S.
Kui mõne meelest veel piisavalt palju taimi pole näidatud, siis omaenda vastutusel võib uurida järgmisi linkisid: Ainuüksi endeemseid lilli on paras ports  Rääkimata paljudest teistest  Ja rääkimata veel sellest, et puittaimedeni me pole veel üldse jõudnudki. (Seemned valmivad järgnevate kuude jooksul, kuid ega kõik pole sidrunid või maasikapuud, kus viljad ja õied korraga küljes.)

4 comments:

  1. Mina olen ka looduslikest kiviktaimlastest võlutud. Mägedes käies vahin nina maas taimi mitte kauneid tippe kaugustes :) Loodus oskab ikka kõige kaunimaid kooslusi kokku panna. Kui huvi on, siis olen kunagi väikse postituse ka sellel teemal teinud. http://paepealne.blogspot.com/2012/05/kiviktaimla-motted.html

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, Silja, olen su toredat blogi lugenud. Loodan et koos kevadega jõudis sulle nüüd ka uus blogihooaeg kätte.

      Delete
  2. Ma aina vaatan ja ohkan ja õhkan, need kaljud ja kivid ja üleüldse.. On ikka maailmas vägevaid paiku!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Igal pool on toredaid kohti, kuid mõned kohad on tõesti eriti uhked.
      Portugalis muide on rohkem kui Eestis mõeldud neile, kes ehk ei ole matkasaabastega mäkkeronimise vormis, kuigi toeka tallaga jalanõud on ülimalt soovitatavad.

      Me veel päris heade jalgade õnnelikud omanikud,kuid aja nappuse tõttu ikka suutsime neist uhketest Sintra lossipark-aedadest vaid murdosa üle vaadata. No ja siis, kui see osa olekski väiksem olnud. (Ei, ei ole Sintra -postitusi veel. Nüüd küll kevad murrab mühinal sisse, eks näe kuis sellega saab)

      Delete